Praegune elektribörsis süsteem, mis suuresti kujundab elektri hindasid on ebaõiglane ja ebamõistlik, ütles Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin «Kui aktsiabörsidel toimuvad tehingud kokkuleppe hinnaga, ehk juhul kui pakkuja müügihind ja ostja ostuhind kokku langevad, siis meie elektribörsil määrab hinna viimane pakkuja, mis loob võimalused hinnamanipulatsioonideks ning toob tarbijatele kaasa ebamõistlikult kõrge elektrihinna,» selgitas Strastin. Ta lisas, et elektribörsihindade suured kõikumised näitavad ilmekalt seda, et börsihinnad ei põhine mitte tootmiskuludel, vaid hoopis muudel asjaoludel. Valitsus peab praeguses väga kriitilises olukorras ettevõtjatest elektritarbijatele jõuliste ja kiirete meetmetega appi tulema.
«Euroopa Liidu riigid on suures osas vastutavad ise oma riikliku energiapoliitika eest ja Euroopa Liidu reeglid lubavad liikmesriikidel võtta kasutusele erakorralisi meetmeid, et kaitsta tarbijaid kõrgete energiahindade eest. Ka Eesti on tänaseks loonud energiakulude hüvitamise meetme, mis peaks aitama kompenseerida keskmise sissetulekutega peredele suuri energiakulusid. Siiski on jäänud toetuseta olulised sihtrühmad, kes toetust vajavad, kuid hetkel nad ei kvalifitseeru selle meetme kaudu taotlusi esitama» sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. Näitena tõi ta välja äriühingu või FIEde vormis tegutsevad väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjad.
Ilmselgelt toob elektri- ja teiste energiakandjate hinnatõus kaasa ka toiduainete hinnatõusu, mis annab hoogu niigi ebanormaalselt kõrgele inflatsioonile ja põhjustab kogu rahvale suuremaid kulusid. Toiduained ei ole mitte luksuskaubad, vaid rahvatervise huvides on, et meie elanikkond saaks piisavas koguses taskukohase hinnaga tervislikku ja mitmekülgset toitu. Seetõttu peaks riik võimaldama põllumajandustootjatele osta elektrienergiat õiglaste hindadega, mis põhineksid elektritootmise ja võrguteenuse kuludel ning elektritootja ja võrguteenuse osutaja mõistlikul kasumil, tõid välja organisatsioonid oma pöördumises.