Reitingud: Reformierakonna tõus peatus ja EKRE kasvatas toetust

EKRE esimees Martin Helme. Foto: Mihkel Maripuu

Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel korraldatavad Norstat Eesti iganädalased reitingud näitavad, et liidrikohta hoidva Reformierakonna tõus peatus ja teisel kohal oleva Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus on samal ajal taas tõusma hakanud.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 25,7 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,6 protsenti ja Keskerakonda 20,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Liidrikohal oleva Reformierakonna toetus jäi samale tasemele võrreldes eelmise nädalaga ning seega on praeguseks peatunud peaministripartei detsembri algusest kestnud tõusutrend. Enim muutus nädalaga teisel kohal oleva EKRE toetus, mis tõusis ühe protsendipunkti võrra. Keskerakonna toetus nädalaga ei muutunud.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 15,3 protsendiga, Isamaa 7,2 protsendiga ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,2 protsendiga. Isamaa toetus on viimase kolme nädala jooksul langenud 1,1 protsendipunkti võrra ning on nüüd võrdne SDE toetusega.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 46 protsenti ja opositsioonierakondi 36 protsenti vastajatest.

Teadur Martin Mölderi sõnul tõi uus nädal erakondade toetusnumbrites kaasa mõningad muutused võrreldes eelmiste nädalate trendidega. Kõige rohkem liikus EKRE toetus, mis võrreldes eelmise nädalaga tõusis ühe protsendipunkti võrra, jäädes sellega siiski statistilise vea piiresse.

«Alates novembri lõpust iga nädal vähehaaval suurenenud Reformierakonna toetus püsis seekord võrreldes eelmise nädalaga paigal. Samuti ei näinud me see nädal alates novembri lõpust järjepidevalt kahanenud sotside toetuses täiendavat langust. Kas mõlema erakonna puhul on tegemist suunamuutustega, seda näitavad järgmised nädalad,» ütles Mölder.

Kolmandat küsitluslainet järjest on kahanenud Isamaa toetus, mis võib Mölderi hinnangul olla märk sellest, et kohalikeks valimisteks kogutud hoog ja toetuslisa on mõnevõrra kadunud.

Praegu on Isamaa toetus võrdne sotsiaaldemokraatide omaga, kes suurema osa ajast alates 2019. aasta algusest on Isamaad toetuselt edestanud. «Nende kahe erakonna toetusprofiilide puhul torkab silma ennekõike asjaolu, et Isamaa toetus on ühiskonnas palju võrdsemalt jaotunud. Sotsiaaldemokraatide kandepind jääb näiteks meeste seas hetkel alla valimiskünnise, samas kui naiste hulgas ulatub see 10 protsendini. Suuremaid toetuse erinevusi on sotside puhul märgata ka vanuse, hariduse, sissetuleku ja laste arvu lõikes. Seega on nende toetus koondunud väga spetsiifilistesse ühiskonnagruppidesse. Isamaa puhul on suuremaid toetuskääre märgata ainult rahvusgruppide lõikes ning erakonna toetus on ühiskonnas üldiselt palju võrdsemalt jaotunud,» rääkis Mölder.