Narva barokklinna taastamine võib jääda ilusaks unistuseks

Sest ajast saati, kui kui Nõukogude pommitajad Narva barokse vanalinna II maailmasõja lõpus varemeiks pommitasid, leidub inimesi, kes hellitavad plaane olnust midagigi taastada. Pildil sõjaeelse Narva makett raekoja saalis. Foto: Ilja Smirnov/Põhjarannik

Narva barokklinna ühe kvartali taastamise entusiastid alustasid selle toetuseks rahvaalgatuse korras allkirjade kogumist, mis võib päädida sellega, et linnavolikogu eraldab vastavaks detailplaneeringuks 36 000 eurot, aga kas kohalikele inimestele meeldiks elada n-ö 17. sajandis, on iseküsimus.

Pea ajast kui Nõukogude pommitajad Narva barokse vanalinna II maailmasõja lõpus varemeiks pommitasid ja varemed uue Nõukogude okupatsiooni alguses maha tõmmati, on leidunud inimesi, kes on hellitanud plaane olnust midagigi taastada.

Viimasel ajal on olnud üks vanalinna taastamise eestvedajaid Bulgaarias sündinud ja praegu Helsingis, Riias ja Stockholmis majandust õpetav Peter Zashev, kelle naine on Narva päritolu. Zashev ja tema kaasvõitlejad, kelleks on näiteks Narva Tööstuspargi juht Vadim Orlov, leiavad, et niipea kui linn näitab asja vastu vähegi huvi, on platsis ka investorid, kes ehitavad praegu maa all olevatele vundamentidele 16 «barokset» hoonet. Kusjuures kuludena mainitakse summasid, mis kõlavad ulmeliselt väikselt.