KÕIGILE AVATUD ⟩ Inimesed seostavad vaktsiine meelevaldselt oma haigustega

Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla käib tööl oma kolmeaastase rotveileri Varroga, sest päevad venivad pikaks ning koer aitab nii tal kui kolleegidel stressi maandada. Foto: Kristjan Teedema

• Rahva seas levivad jutud süsti ja tervisehäda seostest on enamasti alusetud
• Teatisi vaktsiinide võimalike kõrval­toimete kohta sai ravimiamet mullu üle 6400
• Lihtinimesel on kerge tõmmata joon pookimise ja seejärel ilmnenud haiguse vahele

Kui ravimiamet sai teatise viiekümnendates naiselt, kes rääkis trombi ­tekkest vähem kui kolm nädalat pärast Pfizeri koroonavaktsiini saamist, ­tekkisid kõrvaltoimete kohta teavet koguvas ametkonnas kohe küsimused. Esiteks puuduvad andmed, et mRNA vaktsiin, nagu on Pfizeri toodetu, võiks põhjustada koljusisest verejooksu. Teiseks on trombid väga sagedane terviserike.

Ravimiameti palvel saatis naine oma digiloost väljavõtted, mis näitasid, et tal on tõsine rasvumine – kehamassiindeks üle 47 –, põlveliigeste artroos, mis takistab liikumist, ja istuv töö. Lisaks ta suitsetab. Need on kõik trombi tavalised riskifaktorid. Haigusloos oli ka kirjas, et endokrinoloog oli juba mitu kuud enne vaktsineerimist soovitanud naisel suhtuda kehakaalu vähendamisse tõsiselt.

Ravimiameti hinnangul on kirjeldatud juhul trombi tekke põhjus tõenäoliselt muus kui koroonavaktsiinis.

Igasuguseid teatisi koroonavaktsiinide võimalike kõrvaltoimete ja ebatõhususe kohta sai ravimiamet eelmisel aastal patsientidelt, nende lähedastelt ja arstidelt üle 6400. Vähem kui 300 ehk alla viie protsendi neist kirjeldasid ravimiameti hinnangul vähemalt ühte tõsist võimalikku kõrvaltoimet, mille puhul esines vaktsineerimisega ajaline seos.

Kuigi USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse (CDC) mullu esimesel poolaastal ligi 11 miljoni inimesega tehtud uuring näitab, et koroonavaktsiinid vähendavad suremust kõigis täiskasvanute vanusegruppides võrreldes mittevaktsineeritutega, on vaktsiiniskeptikud ja -vastased, kasutades ennekõike sotsiaalmeediaplatvorme, suutnud luua mulje, et vaktsiinid on ohtlikud, isegi ohtlikumad kui koroonaviirus – mis ei ole tõsi –, ja tapavad inimesi. Eelmise aasta lõpus võimendasid nad Eestis kahte juhtumit, kus 16-aastane neiu suri viis nädalat pärast esimest vaktsiiniannust ning kus 23-aastane mees suri neli nädalat pärast teist vaktsiiniannust.

Lähemal uurimisel selgus, et neiu raske haigus, millesse ta suri, oli süvenenud juba enne immuniseerimist. Meest tabas kodus tõenäoliselt müokardiidist tingitud äkksurm. Küsimusi tekitab tõsiasi, et mehel oli pool aastat varem diagnoositud südame rütmihäire, mille kohta, kas ta seda üldse ravis, andmed puuduvad. Kuna müokardiit on mRNA vaktsiinide teadaolev kõrvaltoime ning esines ajaline seos vaktsineerimisega, hindas ravimiamet seost vaktsiiniga siiski võimalikuks, ent lisas, et äkksurma tekkele võis kaasa aidata rütmihäire ägenemine müokardiidi tõttu.

Ülevõimendatud jutud

Kuna vaktsineerimine on massiline – ainuüksi koroonaviirushaiguse vastu tehti Eestis möödunud aastal ligi 1,8 miljonit doosi –, hirmutav info igasuguste kõrvaltoimete ja tüsistuste kohta levib sotsiaalmeedias kiirelt ja kontrollimatult, on paratamatu, et inimesed tikuvad varmalt seostama väljalöönud tervisehädasid just vaktsiiniga, tõdeb ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla. Kindlasti võimendab tema sõnul hirme seegi, et paljud ei ole end aastaid vaktsineerinud.

Tihtipeale saab vaktsiinide süüdistamine alguse sellest, et haige lähedased ei tea tema olemasolevaid haiguseid, mistõttu tuleb halb diagnoos neile üllatusena. Näiteks on ühe pensionieeliku sugulased kahtlustanud, et tema haiglaravi vajadus oli seotud vaktsineerimise, mitte kaugelearenenud kopsuvähiga. Mitmeid kordi on täiskasvanud laps kirjutanud teatises insuldi või infarkti saanud ema või isa kohta, et «muidu täiesti terve, ravimeid ei võta», ent haigusloost selgub, et tegelikult oli eakal inimesel mitu tõsist südamehaigust, mille vastu on ta liiati jätnud ravimeid võtmata. «Pole siis ka ime, et haigus süveneb,» ütleb Uusküla. Seepärast on tema sõnul väga oluline, et lapsed tunneks eakate vanemate tervise vastu huvi ja teaks, mis ravimeid nad peavad võtma.

Lihtinimesel, kes arstiteadust ei tunne, on kerge tõmmata sirge ühendusjoon immuniseerimise ja seejärel ilmnenud haiguse vahele.

Ravimiametile laekus mullu paar teatist ka selle kohta, et inimene sai kevadel vaktsiini ja sügisel tabas teda äkksurm. Kuid koroonavaktsiinide tõsisemad kõrvaltoimed avalduvad umbes ühe kuu jooksul. Kui selle aja vältel terviseriket ei teki, ei ole Uusküla sõnul ka tõenäoline, et tunduvalt hiljem avaldunud rike on vaktsiiniga seotud. «See on paratamatu, et me kõik kunagi sureme, ometigi mitte koroona- või teiste vaktsiinide, vaid enamasti muude haiguste tõttu ja vähesed ka vanadusse,» lisab ta.

Irja Lutsar Foto: Remo Tõnismäe

Meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar, teadusnõukoja endine juht, seletab kõrvalmõjude ülevõimendamist sellega, et viimased kaks aastat on räägitud peamiselt vaid Covid-19 haigusest ning paljusid muid hädasid just sellega seostatud. «Oleme kõrvalnähtude suhtes läinud eriti tundlikuks,» nendib ta, lisades: «Aga et koroonaviiruse vaktsiinidega oleks tohutult kõrvalnähte ja inimesed sureksid ainult selle tagajärjel – seda küll ei ole.»

Ravimiameti hinnangul oli mullu saadetud 37 surmlõppega teatisest vaid neljal juhul seos vaktsiiniga võimalik ja kahel juhul ei saa vaktsiini välistada, kuid esinesid ka muud võimalikud põhjused.

Lihtinimesel, kes arstiteadust ei tunne, on kerge tõmmata sirge ühendusjoon immuniseerimise ja seejärel ilmnenud haiguse vahele. Arstid kasutavad aga haiguse väljaselgitamiseks diferentsiaaldiagnoosi, mis võtab arvesse kõiki võimalikke põhjuseid. Vastasel juhul tähendaks see, toob paralleeli Uusküla, et kui kuskil ruumis on sooritatud mõrv, tuleks tapjaks arvata kohe too, kes juhtub kuriteo avastamise hetkel ruumis viibima.

Hirmulood meedias

Seda, et terviseriket ei pruugi põhjustada esmapilgul süüdi paistev vaktsiin, vaid hoopis mõni muu tegur, koges hilissügisel Tallinna tuntud perearst Karmen Joller. Kuuekümnendates naispatsient kurtis talle veidi rohkem kui kuu pärast Pfizeri vaktsiini saamist tugevat valu vasaku abaluu taga, kust see kiirgus ka kätte. Haige läbivaatus jättis Jollerile mulje, et tal on närvipõletik. «Arstina häiris mind see,» tunnistab ta, «et valu oli ebatavaliselt tugev, äratas patsienti ka öösel.»

Perearst Karmen Joller. Foto: Andres Haabu

Nädal hiljem levis valu õlga ja kaela, misjärel Joller lasi patsiendile teha borrelioosi analüüsid. Vastus: positiivne. Haiglas diagnoositi naisel borrelioosist tingitud meningiit.

Seda laadi teatisi, kus seost vaktsiini ja puhkenud haiguse vahel pole võimalik leida – kuid mille kohta levivad hirmu külvavad lood Facebookis, nagu näiteks rohkem kui 18 000 liikmega grupis «Koroonavaktsiinide kõrvalmõjud» –, saabub ravimiametile vahetpidamata. Üks selliseid haigusi on fibromüalgia, mida iseloomustab laialdane krooniline valusündroom ja suurenenud valutundlikkus. See haigus kulgeb ägenemistega ning ravimid selle vastu suurt ei aita. Nii mitmedki patsiendid on ägenemishoogu seostanud vaktsiiniga. «Me ei saa välistada, et vaktsiin võib seda haigust ajutiselt ägestada,» möönab ravimiameti esindaja Uusküla. «Aga vaktsiin ei tekita seda. Vähemalt puuduvad täna selle kohta andmed.» Üldiselt on fibromüalgia seotud psühholoogiliste probleemide ja stressiga.

Sotsiaalmeedias kurtmise asemel tuleks pöörduda arsti poole ja leida põhjus ning ravi, olenemata sellest, kas see on vaktsiinist või mitte.

Ühe kolmekümnendates naise kohta saabus teatis, et nädal pärast esmavaktsineerimist tekkis tal emaka äge verejooks. Ravimiamet ei langeta kunagi otsust ainuüksi selle põhjal, millest patsient ette kannab – sest ta võib teatud asju varjata, olgu suitsetamist, haigusnähtude esinemist juba enne vaktsineerimist või varasemaid terviserikkeid –, vaid nõuab tõsistel juhtudel ambulatoorse ja haiglaravi väljavõtteid ning võtab ühendust perearstiga. «Selle teabe saamine on paras detektiivitöö,» lausub Uusküla.

Nii ilmneski, et naisel oli ka varem esinenud sedalaadi verejooksu ning ta hakkas kuu aega varem kasutama hormonaalset rasestumisvastast ravimit, millel on emaka verejooksu teke väga sagedane kõrvaltoime. Ajalise seose tõttu ei saa ravimiameti hinnangul seost verejooksu ägenemise ja vaktsiini vahel välistada, kuid tõenäolisemad probleemi põhjused peituvad mujal.

Üks värvikamaid juhtumeid on see, kus patsient saatis ravimiametile pildid oma kollakaks värvunud jalataldadest ja väitis, et see tekkis pärast vaktsineerimist.

Tihti teatatakse pärast vaktsineerimist sellest, et on leitud endal nahamoodustisi, mida varem väidetavalt ei olnud. Nahakasvajad ei moodustu nädala-kahega, vaid on ilmselt olnud juba pikemat aega; need tekivad sageli vanemaealistel. Aga kuna inimeste tähelepanu püsib pärast vaktsineerimist tervisel, seletab Uusküla, panevad nad muutusi paremini tähele.

Üks värvikamaid juhtumeid on see, kus patsient saatis ravimiametile pildid oma kollakaks värvunud jalataldadest ja väitis, et see tekkis pärast vaktsineerimist. Amet palus võrdluseks saata hilisemaid pilte ning avastas, et ühel fotol oli jalataldade värvus palju nõrgem. Inimene tunnistas ka ise, et värv tuli duši all pestes maha. Millega võis tegemist olla, see ei selgunudki, sest inimene jäi veendumusele, et vaktsiinis sisalduvad ained eritusid jalataldade kaudu, ja lõpetas ravimiametiga suhtluse.

Eksitav lähenemine

Need juhtumid, kui tahes alusetud või värvikad, ei tähenda, et vaktsiinidel poleks kõrvalmõjusid. «Olen alati öelnud, et kui asjal on mõju, siis on tal ka kõrvalmõju,» lausub professor Lutsar. «Küsimus on selles, kui hästi me neid kõrvalnähte kirjeldada, vältida ja ravida oskame.» Levinumad kõrvaltoimed, alates pea-, lihas- ja liigesvalust kuni külmavärinate ja nõrkustundeni, on kirjas ka vaktsiini infolehel, millega tutvumise kohta annab iga vaktsineeritav enne süsti saamist allkirja.

Parim allikas kõrvaltoimete avastamiseks on kliinilised uuringud, ent need ei ole kunagi piisavalt suured, et tuvastada väga harva esinevaid kõrvaltoimeid, mille esinemissagedus on üks või vähem juhtu 10 000 doosi kohta. Sellepärast peab ka ravimiamet tähtsaks koguda kõrvaltoimete kohta patsientidelt ja arstidelt teavet.

Postimees kirjutas kuu aega tagasi riigiametis vastutusrikkal kohal töötavast, varem tugeva tervise ja sportlike eluviisidega 38-aastasest tallinlannast, kellel Lääne-Tallinna keskhaigla arstide konsiilium diagnoosis koroonavaktsiinijärgse migreenisündroomi ja autoimmuunse polüneuropaatia, mis on harv, kuid tõsine närvisüsteemi haigus. Kuigi seni ei ole leitud, et seda esineks vaktsineeritutel sagedamini kui mittevaktsineeritutel, ei saa ravimiameti hinnangul vaktsiini mõju välistada, sest ajaline seos on olemas.

Vaktsineerimine. Foto: Herman-Erik Isop

«Kui inimesel tekib kõrvaltoime, mida põhjuslikult ei seostata vaktsiiniga – seda ei ole ravimiteabes kirjas – ja samas muud põhjused puuduvad, siis saame öelda, et vaktsiini ei saa [haiguse tekkes] välistada,» seletab Uusküla ravimiameti hindamisloogikat. «Kui [haigusel] esinevad ilmselged muud riskifaktorid, saame öelda, et seose saab välistada.»

Kuigi enamik on kuulnud lugusid, kuidas keegi sai vaktsiini ning jäi mõne aja pärast tõsiselt haigeks, on seda sorti lihtjärelduste tegemine nii Uusküla kui professor Lutsari kinnitusel eksitav.

«Midagi mustvalget siin ei ole,» lausub Uusküla. «Enamikul juhtudest on mingid muud faktorid juures. Sotsiaalmeedias kurtmise asemel tuleks pöörduda arsti poole ja leida põhjus ning ravi, olenemata sellest, kas see on vaktsiinist või mitte.»

«Kõik, mis inimesega juhtub, ei ole vaktsiiniga seotud,» ütleb Lutsar. «Igaüks, kes on haigustega kokku puutunud, teab, et haigus lihtsalt tuleb, ilma et keegi oleks süüdi või midagi valesti teinud.»

Aga inimestel on kombeks otsida halbade asjade puhul süüdlast, ja vaktsiin selleks sobib.