/nginx/o/2021/07/09/13905208t1ha45b.jpg)
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur lausus Kuku raadio saatele «Sihik», et altkäemaksu andmises kriminaaluurimise alla sattunud Ain Seppiku ja tema poegade käitumises oli kasutatud mitmeid konspiratsioonivõtteid.
Politsei: Ain Seppiku ja tema poegade kuriteod olid raskesti tuvastatavad
Laur tunnistas, et menetlus on praegu faasis, kus ei ole võimalik täpsemalt kommenteerida menetluses olevaid kriminaalasja osalisi ega nende rolli selles. «Me peame jääma sellesse raamistikku, mida politsei on pressiteates välja öelnud. Esialgse kahtlustuse järgi altkäemaksu andmisega isikute grupi poolt – üle 40 000 euro – ja tõesti see hüve, milleks altkäemaksu anti, pidi väljenduma selles, et kahtlustatavad soovisid altkäemaksu kaudu saavutada pankrotimenetluses neile soodsa lõpplahendi ning välistada hagide esitamine nende endi vastu. Seda oodati.»
Altkäemaksu saanud pankrotihaldurile Martin Kruppile kahtlustust esitatud ei ole.
«Jah, eks tähelepanelikule kuulajale võivad tekkida need küsimused, et kui antakse, siis keegi peab ka võtma. Aga nagu ma alguses ka ütlesin, siis kahjuks ei ole mul võimalik täiendavaid vastuseid selle kohta anda, ei ühegi täiendava isiku ega ettevõtte suhtes,» vastas Laur.
Laur tõdes, et tänapäeval on kõik sellised tegevused, nagu altkäemaksu andmine, keerukad ja konspireeritud. Majanduskuritegude valdkonnas või valgekraeliste kuritegude valdkonnas kasutataksegi väga keerulisi skeeme, seotud on juriidilised isikud, püütakse varjata tegelikke kasusaajaid, tegelikke otsustajaid, niiditõmbajaid, kasutatakse variisikuid jne. «Jah, ka selle kaasuse puhul võib öelda, et konspiratsioonivõtteid on kasutatud ja see tegevus ei ole olnud lihtsasti tuvastatav,» nentis ta.
Ain Seppik on Eesti politsei kunagise peadirektori, kohtuniku, prokuröri ja siseministrina justkui Lauri endine kolleeg. «Jah, isikust tulenevalt on tõesti kahetsusväärne, et oleme kahtlustuse pidanud esitama sellise taustaga ja sellise ajalooga isikule,» märkis ta. «Ning jah, võib mingil määral ka öelda, et oma kolleegile. Aga paraku politsei ja prokuratuur otsuste tegemisel ei saa lähtuda sellest, millised on olnud isiku varasemad teened ja positsioon, rahaseis või mõjuvõim. Ei ole vahet, kellega tegemist on.»