/nginx/o/2020/11/11/13469793t1hff6b.jpg)
/nginx/o/2021/12/28/14282153t1hced8.jpg)
Detsembri lõpus alanud rahvastiku ja eluruumide loendusel edastati esimese nädalaga andmed ligi 140 000 inimese kohta. Tänaseks on see number kasvanud veel umbes 10 000 võrra.
Rahvaloendus kulgeb suuremate probleemideta
Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila lausus, et üldiselt on rahvaloendus alanud rahulikult ning kulgeb suuremate probleemideta.
«Esimese nädalaga on vastused antud ligi 140 000 inimese kohta, mis on ligi 10 protsenti rahvastikust. Ligi 17 protsendilt valimiaadressidelt on vähemalt ühe inimese vastus laekunud,» sedastas ta. «Kindlasti ootame, et vastaksid võimalikult paljud inimesed, mitte vaid valimiaadressidel elavad inimesed, sest kõikide vastused lähevad arvesse ja nii saame avaldada veelgi detailsemad andmed.»
Osila tuletas meeldes, et vastamiseks ei pea ootama kutset, vaid võib kohe minna kas arvutis või mobiilis rahvaloenduse lehele ning asuda küsimustikku täitma. «Küsimusi on väga vähe ja vastamine võtab aega umbes viis minutit inimese kohta,» lisas projektijuht.
Aktiivsemad on Harju- ja Tartumaa
Liina Osila tõi välja veebiloenduse keskkonnas üle 15-aastaste vastanute määra, mis oli ajavahemikul 28. detsembrist kuni 2. jaanuarini kogu Eestis 8,1 protsenti.
Aktiivsemad maakonnad olid sel perioodil Harju ja Tartu maakond (11 protsenti), Järva maakond (9,2 protsenti) ja Hiiu maakond (9 protsenti). Väiksemat aktiivsust näidati üles Valgamaal (6,5 protsenti) ja Ida-Virus (3,3 protsenti).
Esialgse hinnangulise statistika järgi on selgelt näha, et pühade ajal oli e-küsimustiku täitmise aktiivsus väiksem, kuid nüüd on see iga päevaga üha kasvanud.
«Eriti kutsun üles osalema inimesi Ida-Virumaalt, sest seal on seni aktiivsus olnud kõige väiksem. Seal on vastused andnud kõigest ligi 4 protsenti elanikest. Praegused andmed näitavad ka naiste märksa suuremat aktiivsust – 61 protsenti ankeedi täitnutest on olnud naised ja 39 protsenti mehed,» rääkis Osila.
Loendusega on seotud olnud viimase aasta jooksul koos rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusega (RMIT) umbes 100 inimest. Lisaks on värvatud üle 200 inimese ajutise personalina. Viimaste hulka kuuluvad küsitlejad, küsitlusjuhid, andmetöötlejad ning klienditoe konsultandid.
«Tehniline lahendus on seni töötanud kenasti ning monitoorime olukorda pidevalt koos RMITiga, et võimalikele probleemidele kiiresti jaole saada,» vastas Liina Osila küsimusele, kas neile on tulnud signaale näiteks selle kohta, nagu püüaksid petturid rahvaloenduse veebilehte kuidagi oma huvides ära kasutada või libalehti luua.
Küsitlejaid ootab ees koolitus
Rahvaloendust läbi viivate küsitlejate värbamine toimus Osila sõnul eelmise aasta lõpus oktoobrist detsembrini ja nende koolitused on alles ees.
Kandidaate oli väga palju: terve Eesti peale üle 700 inimese. «Loendajate töövahendid koos sallide, kinnaste, maskide ning töötõendiga on tellitud ja olemas ning ootavad kättejagamist,» lisas projektijuht.
/nginx/o/2021/12/28/14282154t1hfc50.jpg)
Liina Osila tähendas, et rahvaloendust puudutavaid pöördumisi pole inimestelt õnneks väga palju olnud. «Mis viitab, et küsimustiku täitmine on lihtne, kiire ja mugav. Rohkem on olnud pöördumisi aadressi sisestamise teemal, mis tuleb valida rippmenüüst oma aadressi sisse toksides,» märkis ta.
«Inimesed on harjunud aadressi erinevalt sisestama, mistõttu esineb ikka probleeme. Samuti on esinenud probleeme pikemate aadressidega (kui inimene elab näiteks kahe tänava nurgal), aga õnneks on enamikule neist kiiresti lahendus leitud.»
Rahvaloenduse e-küsimustikku saab täita 22. jaanuarini. Veebruarikuu vältel kogutakse rahvaloenduse küsitlejate abil andmeid neilt kohustuslikku juhuvalimisse sattunud inimestelt, kes mingil põhjusel ei saanud või ei jõudnud e-küsimustikku täita.
Kogutud ja analüüsitud andmeid hakatakse järk-järgult avaldama selle aasta juunist.