Täismeheealised kunstnikud ei jäta Tartus jonni

Jaan Toomiku maalid näitusel «Eesti Energiad». Vasakult «Titaanide heitlus I–III» (2021) ning «Achilleuse tants» (2021). Foto: Taavi Piibemann

Üle kahekümne ­aasta tagasi kirjutas kunstikriitik Ants ­Juske arvustuses ­esimese Eesti Energiate nime all tehtud näituse kohta, et keskmise põlvkonna meeskunstnikud näitavad Rotermanni Soola­laos loomepotentsi. Ehkki sellest väljapanekust on tegelikult juba peaaegu rohkem kui uue põlvkonna pealesirgumise aja möödas, tundub praegu Tartu Kunstimuuseumis avatud näitusel ringi vaadates, et tegemist on ikka veel keskealiste meestega, kes oma jonni ei jäta ning kelle loomepotents pole närbunud ega kuhugi kadunud.

Nüüd ajavad nad oma rida jõuliselt edasi, ehkki – sellele vihjab ka näituse ­eneseirooniline pealkiri «Harjumuse jõud» – toonase maailmavallutusliku «tormi ja tungi» aastad on vähemasti osaliselt teisenenud ning kunsti tegemine saanud mõneti tavaharjumuseks. See aga ei tähenda kaugeltki mingit järeleandmist ambitsioonides ega töödesse pandava jõu kahanemist.

Tõsi, eks ajutised kõhklushetked on tabanud neidki – kas äkki kõik need möödunud aastad pole jätnud oma kurnavat ja väsitavat jälge. Märke sellistest kahtlustest võib näha Paul Rodgersi töös «Toona...» (2021), Jaan Toomiku videos «Talimaadlejad» (2021), kus kaks parimais aastais meest üritavad jõuliselt maadeldes teisest jagu saada, ning Jüri Ojaveri videos «Saunawatch» (2021), mis jookseb kontrasti mõttes kõrvuti mõniteist aastat varem valminud tööga «Baywatch» (2007). Neid ühendav lüli peale peaosalisest kunstniku on aastate möödudes üha räbalamaks muutunud madrusesärk, mida ta kannab. Tegevusedki on videotes erinevad, kuid sarnase intentsiooniga.

 

«Eesti Energiad. Harjumuse jõud» (Jüri Ojaver, Jaan Paavle, Paul Rodgers, Jaan Toomik) Tartu Kunstimuuseumis 30. jaanuarini

Kuraator Indrek Grigor