GALERII JA VIDEO ⟩ Postimehe aasta inimene on Narva meer Katri Raik

Ajaleht Postimees andis kolmapäeval 25. korda välja aasta inimese tiitli, mille seekord pävis kauaaegne haridusjuht, poliitik ja Narva linnapea Katri Raik.

Postimehe peatoimetaja Marti Aaviku sõnul on Raik silma paistnud lausa uskumatu järje- ja meelekindlusega. «Paljud teised on sama ülesande ees seistes alla vandunud. Veelgi rohkemad on ainult rääkinud, et keegi teine võiks midagi teha, ja lõputult olusid kirunud,» tutvustas Aavik seekordset tunnustuse saajat.

«Iga tunnustus on suur vastutus,» märkis Raik tiitlit vastu võttes. «Ma ei tea, kas te kõik teate, kes on Aleksandra Veršinina. See on kuuenda klassi tüdruk, keda tsiteeris Vabariigi President. Ja pärast üks ajakirjanik - me ju keegi sotsiaalmeediat ei loe, aga me kõik teame, mis seal kirjas on - oli kirjutanud, et Kohtla-Järvet, kust tüdruk pärit on, ei saa armastada. Mul on kahju, et Aleksandra ei ela Narvas. Aga Narvas on tuhandeid selliseid tüdrukuid, naisi ja mehi,» rääkis Narva meer kõnes. 

 «Katri Raik poleks Narvas saavutanud midagi, kui poleks narvalasi.»

Postimehe aasta inimene Katri Raik

«Kui ma läksin Tartust Narva 23 aastat tagasi, siis see oli elueksitus. Ma läksin varju iseenda eest, varju raskuste eest. Kus sa ikka Eestis lähed. Üsna järsku ma sain aru, et Narva on osa minust ja mina osa Narvast - see on armastus! Nii see läkski,» tõdes ta.

«Minu võitlused Narvas - Narvas ei saa võistelda, tuleb võidelda - võitlesin Narva Kolledži eest, sisekaitseakadeemia hoone eest. Võitlesin aga uue Narva, mitte mingisuguse betooni eest,» rõhutas Raik. «Katri Raik poleks Narvas saavutanud midagi, kui poleks narvalasi, kes toetasid mind valimiskampaanias. Kui sa näed vanahärrat, vanaprouat, kes sinuga pilti tahab teha, need on inimesed, kes tahavad Narvat muuta, kes on parema Narva poolt. Seepärast on selle aasta inimene tulevikku vaatav narvakas,» sõnas ta. 

Raik nentis, et olles poliitik, tuleb tal siiski rääkida ka poliitkast. «Poliitika ei ole olnud eesmärk, vaid vahend. Justkui nagu kellu, millega saab panna mörti Narva uueks muutmise müüri vahele,» tõi ta võrdluse. «Nüüd võib jääda mulje, et ma jagan narvakaid kaheks - headeks ja halbadeks, ettepoole mõtlevateks ja nendeks, kes ei taha vanast lahti lasta. Aga see on inimlik, me tahame vanast kinni hoida ja väga raske on muutuda. Aga Narva inimesed vaatavad ettepoole, vaatavad Tallinna või ka Brüsseli poole,» rääkis Raik.

«Veel üks kord - Narva tahab muutuda, raske on muutuda, raske on lahti lasta traditsioonidest, ringkäendusest ja kõik uus tundub habras. Ka linnavõim on Narvas tegelikult habras. Ma luban, et annan enda parima Narva muutumise nimel,» sõnas Raik, lisades, et lubab nii uudiseid Narva vanalinna kvartali taastamise ideest, Kreenholmi taastamise ideest kui ka suurtest investeeringutest.

«Kui kõik läheb hästi, siis paari aasta pärast on meil Narva vaja uusi inimesi. Meil on hull idee teha Narvast inimeste Singapur. Miks mitte tuua Narva parimaid ajusid Ukrainast, Valgevenest, Kasahstanist? Sest see on ju venekeelne Euroopa,» lõpetas Raik, julgustades kõiki Narvat külastama. 

Peatoimetaja Marti Aaviku sõnul on Raik andnud lootuse oma kodukohale ja selle inimestele. Ühes nendega on ta rõõmustanud tervet Eestit ja näidanud, et muutusi on võimalik saavutada, kui väga tahta, miski oma südameasjaks võtta ja selle nimel targalt pingutada.

«Palju lihtsam on istuda kodus kui minna võõravõitu paika, inimesi tükkis nende eripäradega tundma õppida ja olla nendega ja neist rääkides ikka muheda huumoriga. Olla selle juures kogu aeg uute asjade, muutuste eestvedaja. Olla see, kes ehitab sildu inimeste vahel,» ütles Aavik.

Tema sõnul ei kahtle ilmselt keegi, et seekordsel Postimehe aasta inimesel on väga suur töö veel ees ning tulevikulootuste andja on ta oma eelmise aasta saavutustega päris kindlasti.

«Me kõik tunneme Narva ajalugu. Oleme liiga kaua harjunud kuulma Narvast eelkõige nutulaule ja korruptsioonilugusid. Katri Raik on usutavate ja heade muutuste eestvedaja, kes ei ole alla andnud ega heitunud. Selle eest me teda tunnustamegi!» ütles Postimehe peatoimetaja.

«Piltlikult öeldes on Katri üle 20 aasta tõlkinud narvakaid ülejäänud Eestile ja vastupidi,» rõhutas Aavik ja lisas, et Katrile osaks saav tunnustus ja kiitus on laiemalt kantud Postimehe tähelepanust ja julgustusest narvakatele.

Katri Raik on olnud Tartu Ülikooli teabetalituse juhataja, Narva kolledži direktor, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler ning sisekaitseakadeemia rektor.

Sisekaitseakadeemiast siirdus Raik poliitikasse, olles aastatel 2018-2019 Jüri Ratase esimeses valitsuses siseminister. Seejärel siirdus Raik riigikogusse, kuid loobus paljudele üllatuseks saadiku kohast, et siirduda Narva, kus ta oli linnapea mullu augustini.

Viimastel kohalike valimistel saatis Raiki Narvas edu ning 16. detsembril valis volikogu ta uuesti Narva meeriks.

Tänavu annab Postimees aasta inimese auhinna üle 25. korda.

Postimehe aasta inimene

• 1997 – Ardo Hansson – börsikriisi üks väheseid ettenägijaid
• 1998 – Linnar Viik – infotehnoloogia asjatundja ning analüütik
• 1999 – Andres Metspalu – üks Geenivaramu projekti algatajaid
• 2000 – Ilmar Petersen – Elcoteq Tallinna juhatuse esimees, kõrgtehnoloogiafirma looja
• 2001 – Ivar Must – Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud laulu «Everybody» helilooja
• 2002 – Andrus Veerpalu – suusatamise olümpiavõitja
• 2003 – Alar Sikk – vallutas maailma kõrgeima mäetipu Mount Everesti
• 2004 – Eesti sõdur Iraagis – tunnustus Eesti elukutselise sõduri vaprusele ja kamraadlikkusele
• 2005 – Tarmo Soomere – jaanuaritormiga kaasnenud üleujutuste ennustaja
• 2006 – filmi «Leiutajateküla Lotte"» tegijad
• 2007 – Marina Kaljurand – Eesti Vabariigi suursaadik Moskvas
• 2008 – Gerd Kanter – kettaheite olümpiavõitja
• 2009 – Sofi Oksanen – Eesti ajaloo ja eestluse selgitaja
• 2010 – Tanel Laisaar, kopsuarst, kes juhtis Eesti esimest kopsusiirdamist
• 2011 – Anne Sulling ja Hannu Lamp, Eesti kasutamata CO2 saastekvoodi müügi korraldamise eest
• 2012 – Urmas Dresen, visionäär, kes julges unistada väga suurelt, et ta ehitas oma idee nullist üles. vt Lennusadam 
• 2013 – Mart Noorma, tudengisatelliidi EstCube-1 projektijuht 
• 2014 – Hirvo Surva, 26. üldlaulupeo kunstiline juht
• 2015 – Ivo Felt, filmiprodutsent
• 2016 – Tõnis Lukas, panuse eest Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimisse 
• 2017 – Asko Lõhmus, võttis osa 2017. aasta metsandusteemalisest arutelust 
• 2018 – kommunismiohvrite memoriaali autorid Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Kirke Kangro ja Lidia Zarudnaja
• 2019 – filmirežissöör Tanel Toom, Anton Hansen Tammsaare «Tõe ja õiguse» esimese osa põhjal valminud samanimelise filmi stsenarist ja režissöör
• 2020 – Arkadi Popov, kiirabiarst, terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht pandeemia ajal