Eesti vee-ettevõtete liit edastas mullu lõppenud uuringu tulemused, mille järgi jõuab Läänemerre suurtes kogustes ravimijääke, nende seas jääke nii hormoon- kui ka veterinaarravimitest.
Läänemerest tuvastati enam kui 70 ravimi jääke
Uuringu käigus määrasid seitsme riigi teadlased 226 proovist kokku 13 365 ravimijäägi kontsentratsiooni väärtuse.
Suurtes kontsentratsioonides leiti mitme südame-veresoonkonna ravimi, valuvaigisti, astma- ja allergiaravimi, hormoonide, psühhotroopsete ainete, antibiootikumide ja veterinaarravimite jääke.
«Kui toime leiab aset inimkehas või loomades, mille ravimiseks konkreetne toimeaine on mõeldud, siis on sellel raviv toime. Kuid hetkest, mil ravimid satuvad keskkonda, hakkavad need mõju avaldama teistele elusorganismidele, mõjutades seeläbi tervet ökosüsteemi. Tagajärjed on sageli ettearvamatud,» märkis liit teates.
Vee-ettevõtete liit täpsustas, et ravimijäägid satuvad keskkonda peamiselt kahel viisil. «Esiteks reoveepuhastite kaudu, milles puuduvad – vähemalt esialgu veel – seadmed seda liiki ainete eemaldamiseks. Teiseks elanike tõttu, kes kõrvaldavad ravimeid valesti, näiteks visates neid olmejäätmete hulka.» Õige käitumine oleks ravimite tagastamine apteeki või jäätmejaama.
Nelja aasta vältel analüüsisid Eesti, Taani, Soome, Saksamaa, Läti, Poola ja Rootsi teadlased Läänemere pinna- ja rannikuvett, setteid ning mulda. Lisaks analüüsiti olmereoveepuhastitest, haiglatest, ravimitööstuse tootmisrajatistest, prügilatest ning kala- ja loomakasvandustest pärit heiteid. Rahvusvahelise projekti eesmärk oli teha kindlaks, milliste ravimite toimeained reostavad Läänemere ökosüsteemi kõige rohkem.
Proove koguti Vantaanjoe (Soome), Pärnu jõe (Eesti), Lielupe ja Daugava jõe (Läti), Vistula jõe (Poola), Vornova-Pina jõe (Saksamaa) ja Motala jõe (Rootsi) valgalapiirkondades.
Rahvusvahelise uuringuprojektiga CWPharma 2 «Ravimitest puhtad veekogud» saab tutvuda siin.