/nginx/o/2022/01/04/14292404t1ha00a.jpg)
Isamaa fraktsiooni liige Urmas Reinsalu saatis peaminister Kaja Kallasele (RE) kirja, milles andis Kallasele soovitusi selle kohta, mida Eesti NATO liikmesriigina peaks kasutama enda ning teiste NATO riikide julgeoleku huvides. Reinsalu tegi Kallasele ettepaneku tulla sellest rääkima ka riigikogu ette.
Reinsalu märkis Kallasele saadetud kirjas, et terve Euroopa on Vene Föderatsiooni ultimaatumite tõttu julgeolekukriisis. «Venemaa nõuab otseste jõu kasutamise ähvardustega nii USA-lt kui NATO-lt tervikuna otseselt Euroopa jaotamist mõjusfäärideks ning siduvate garantiide andmist NATO laienemise välistamiseks ning NATO idatiiva sõjalise kaitse nõrgendamist,» rõhutas Reinsalu.
Ta märkis, et olukord on pöördunud tagurpidi – sõjategevust jätkav agressorriik on asunud NATO-le dikteerima tingimusi, mille täitmise puhul lubab sisuliselt sõjategevuse eskaleerimisest hoiduda. «Selline jõuga ähvardamine on otseses vastuolus ÜRO põhikirjaga,» toonitas Reinsalu.
Reinsalu hinnangul on Venemaa saavutanud olukorra, kus tema nõudmisi on tipptasemel asunud arutama USA, peasekretäri ettepanekul on kokku kutsutud NATO-Vene nõukogu ning ette valmistatakse Venemaa nõudmisel ka konsultatsioone OSCE formaadis.
«Teen teile kui valitsusjuhile ettepanekud, mida Eesti NATO liikmesriigina peaks kasutama enda ning teiste NATO riikide julgeoleku huvides,» soovitas Reinsalu. Tema sõnul peab Eesti tugeva käiguga näitama liitlastele, et meie hinnang akuutsele julgeolekukriisile Euroopas on ühemõtteline. Tegemist ei ole tavapärase diplomaatilise konfliktsituatsiooniga riikide vahel, vaid meie tuumariigist naaberriigiga, kes ähvardab ultimatiivselt sõjalise jõu kasutamisega, kui NATOt sisuliselt ei demonteerita Ida-Euroopas,» märkis Reinsalu.
«See on olukord kus Eesti, tehes koostööd samameelsete riikidega, peaks viivitusteta käivitama NATO artikkel 4 konsultatsioonid. See on automaatne mehhanism, mis asetab kogu toimuva läbirääkimiste kaskaadi meie ja eriti meie liitlaste jaoks teise perspektiivi,» lausus Reinsalu.
«Kui hindame julgeolekukriisi tõsiselt, siis just sellise olukorra jaoks ongi artikkel 4 mehhanism NATO lepingus ette nähtud. Meie elulised julgeolekuhuvid on praegu ohustatud rohkem kui kunagi varem pärast meie liitumist NATOga ja meil on vaja see selgelt argumenteeritult ja häälekalt välja öelda,» rõhutas ta ja lisas, et kui oleme passiivsed, siis kõige tõenäolisem oht on see, et võib tekkida vaikiv Jalta lepe.
«Keegi milleski paberi peal ega otsesõnu kokku ei lepi, kuid liitlased peavad vajalikuks n-ö diplomaatilise võidu nimel, et Venemaa ei alustanud uut täiemahulist sissetungioperatsiooni Ukraina suunal, sisuliselt hoiduda Venemaa «provotseerimisest» NATO laienemise signaalidega või NATO idasuunal ulatuslikest aktiivsetest heidutusmeetmetest,» rääkis Reinsalu Kallasele.
Ta lisas, et see vaikiv heitumine tähendaks suurt, vähemasti psühholoogilist mõra NATO kollektiivkaitses ning juba lühikese aja jooksul tähendaks meie julgeolekuolukorra olemuslikku halvenemist.
Reinsalu rõhutas, et Venemaaga ei ole vaja pidada läbirääkimisi, aga kuna jutuajamised on vaikselt algamas, siis Eesti peab olukorda tasakaalustama. «Artikkel 4 konsultatsioonide puhul peaksime esitama hoopis oma ettepanekud liitlastele julgeolekuolukorra parandamiseks. Esiteks, liitlaste sõjalise kohaloleku suurendamine Balti-Poola ruumis, teiseks Balti-Poola kaitseplaanide revideerimine ning kolmandaks, NATO peab lükkama Venemaa ultimaatumi vormis esitatud lepingu projekti selgesõnaliselt ja täies mahus tagasi,» pani Reinsalu ette.
Veel kiitis Isamaa poliitik valitsuse otsust anda sõjalist abi Ukrainale. «Kui Venemaa on nii radikaalselt asunud eskaleerima olukorda Ukraina ümber, siis peaks meie ettepanek liitlastele olema, et nüüd peaks Ukraina kaitseks olukorda kiiresti eskaleerima ka lääneriigid, kehtestades eelnevalt automaatselt rakenduvad sanktsioonid Venemaa suuremahulise uue sõjategevuse heidutamiseks,» kirjeldas Reinsalu.
Lõpetuseks soovitas Reinsalu Kallasel tulla esimesel töönädalal riigikogu ette, et arutada julgeolekukriisi Euroopas ja Eesti seisukohti.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)