Vaktsiini väidetavate kõrvaltoimete kohta tuli nädalaga 86 teatist

Vaktsineerimine. Pilt on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Covidi vaktsiini väidetavate kõrvaltoimete kohta laekus möödunud nädalal 86 kaebust, alates mullu 27. detsembrist, kui koroona vastu vaktsineerimine algas, on neid aga tulnud üle 6300.

Nädalaga laekus 54 teadet Comirnaty vaktsiini väidetava kõrvaltoime kohta, Spikevaxi vaktsiini kohta 18, Vaxzevria vaktsiini kohta kaks ning Jannseni vaktsiini kohta 12 teatist.

Comirnaty vaktsiini puhul laekunud 48 teatises kirjeldati vaktsineerimisega ajalises seoses ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone. Samas oli ka üks juhus, mis nii kerge polnud: nimelt kirjeldati ühes teatises 36-aastasel mehel kolm minutit pärast kolmandat vaktsiiniannust anafülaktilise reaktsiooni teket, kaasnes teadvuskadu, vererõhu langus ja külm higi. Patsient sai ravi ja paranes. Ravimiameti hinnangul on seos vaktsiiniga tõenäoline.

Spikevaxi vaktsiini kohta laekunud kaebustest seitsmeteistkümnes kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone. Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 55-aastasel naisel pärast teist ja kolmandat vaktsiiniannust 12 tundi hiljem tekkinud lühiajalist hulgiskleroosi ägenemist, mis ei vajanud spetsiifilist ravi. Kuigi hulgiskleroosi ägenemine ei ole teadaolev kõrvaltoime, siis ajalise seose ja kahe annuse järel reaktsiooni tekke tõttu ei saa ravimiameti hinnangul seost vaktsiiniga välistada.

Vaxzevria vaktsiini kohta laekus kaks teatist. Neist ühes kirjeldati 49-aastasel naisel kaks nädalat pärast teist vaktsiiniannust jalgade külmetamise, valu ja paresteesiate, varvaste tsüanoosi ja distaalselt nekrootiliste haavandite teket. Patsient vajab ravi. Kaasuvad haigused ja riskifaktorid naisel puuduvad. Ravimiameti hinnangul ei saa seost vaktsiiniga välistada.

Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 68-aastasel mehel vaktsineerimise järgselt samal päeval tekkinud kõrget palavikku ning paar päeva hiljem haiglas diagnoositud põhiaordi leket ja kõhuaordi rebendit. Kuna vaeguste kohta meditsiiniline kinnitus puudub ja andmed on puudulikud, ei saa seost vaktsiiniga hinnata. Arvestades haiguse patogeneesi on pigem tegemist ajaliselt kokkulangeva terviserikkega ning seos vaktsiiniga ebatõenäoline.

Jansseni vaktsiiniga seoses laekunud tosinast teatest kümnes kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone. Ühes teatises kirjeldati 68-aastasel mehel kaks kuud pärast vaktsineerimist diagnoositud jalgade nõrkus, mis on kestnud nüüd kaheksa kuud. Esineb ajaline seos vaktsineerimisega ning kõrvaltoime on vaktsiinile teadaolev. Ravimiameti hinnangul on seos vaktsiiniga võimalik.

Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 51-aastasel naisel umbes kaks kuud pärast vaktsineerimist reetina arteri tromboosi ja nägemise kaotust ühest silmast. Kuna juhtumi kohta meditsiiniline kinnitus puudub, samuti pole andmeid uuringute ja ravi kohta, siis seost vaktsiiniga ei saa hinnata.

Tegemist on ravimiameti kokkuvõttega eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati pärast vaktsineerimist tekkinud kaebusi, mis ei pruugi siiski olla vaktsiiniga seotud. «See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta,» rõhutab ravimiamet.