Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387

Uuest aastast korraldab koroonaviiruse reoveeuuringut terviseamet

Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori ja reoveeuuringu senise juhi Tanel Tensoni sõnul on reoveeseire metoodika nüüdseks töökindel ja terviseamet saab regulaarse seirega sujuvalt jätkata.
Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori ja reoveeuuringu senise juhi Tanel Tensoni sõnul on reoveeseire metoodika nüüdseks töökindel ja terviseamet saab regulaarse seirega sujuvalt jätkata. Foto: Margus Ansu /Tartu Postimees

Uuest aastast võtab terviseamet Tartu Ülikoolis käivitatud reovee analüüsil põhineva SARS-CoV-2 seiresüsteemi enda peale. 

Terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik Merli Jõemaa selgitas, et Tartu Ülikooli eesmärk oli SARS-CoV-2 reoveeseire süsteemi väljatöötamine ja meetodi arendamine. «Plaan nägi ette, et väljatöötatud reoveeuuringu osa antakse hiljem üle riiklikule laborile. Nüüd on see hetk kätte jõudnud ja järgmisest aastast viiakse laboriuuringud läbi terviseameti nakkushaiguste laboris,» lisas ta.

Seesugusel metoodikal põhinevad rutiinsed regulaarsed seired ei ole üldjuhul teadusasutuse tegevuse eesmärk ning riiklikul tasemel seiret korraldab riik. Seetõttu tuuaksegi Jõemaa sõnul seire terviseameti alla. 

Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori ja reoveeuuringu senise juhi Tanel Tensoni sõnul on reoveeseire metoodika nüüdseks töökindel ja terviseamet saab regulaarse seirega sujuvalt jätkata. «Tartu Ülikooli ja terviseameti koostöö reoveeseire vallas jätkub siiski ka edaspidi, sest koroonaviirusega seonduvalt tuleb pidevalt uut infot. Oleme konsultantidena jätkuvalt olemas, kui peaks olema vaja metoodikat edasi arendada või kohandada. Samuti tegeleme edasi viirusetüvede genotüpiseerimisega,» ütles Tenson.

Varasema 60 proovi asemel võetakse nüüd keskmiselt 34 proovi nädalas, kuid uuringu kvaliteeti see terviseameti teatel ei mõjuta. Proovid kogub vastavalt terviseameti tellimusele keskkonnauuringute keskus. Seireprotsessi sisus rohkem muudatusi ei tule, ning koostöö Tartu Ülikooliga jätkub. Seirekava hinnatakse iga nädal üle ning vajadusel tehakse muudatusi vastavalt epidemioloogilisele olukorrale.

Reoveeseire annab varajast infot nakkuse piirkondliku leviku kohta. «Seire on abiks kollete avastamisel, kui tegemist pole veel ulatusliku levikuga,» sõnas Jõemaa.

Terviseamet jätkab reoveeproovide tulemuste avaldamisega sarnaselt varasemaga ning kogu info kantakse visuaalselt seirekaardile, mille leiab terviseameti kodulehelt.

Märksõnad

Tagasi üles