Kaja Kallas jättis spordiklubide murekirjale vastamata, abita jätmisest teatas asekantsler

Jõusaal Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Eesti fitness- ja spordiklubid pöördusid 11. novembril avaliku kirjaga peaministri Kaja Kallase poole, paludes koroonakriisi tõttu 30 miljonit eurot toetust, kuid valitsusjuht jättis sellele pöördumisele sootuks vastamata. Samas vastas klubide abipalvele kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Pürn, kes teatas, et abi ei tule.

Nüüd kinnitavad fitness- ja spordiklubid, et nende kannatus on katkenud: kogu sektor on nurka surutud, võlgades, ollakse sunnitud töötajaid koondama ja spordiklubisid sulgema.

«Me vajame kohe riigi abi. Minimaalne vajalik toetus kõigile Eesti klubidele kokku on 30 miljonit eurot,» seisab teises kirjas peaministrile. «Pooleteise kuu jooksul, mis on möödunud meie viimasest pöördumisest teie poole, oleme olnud sunnitud spordiklubisid sulgema ning koondama oma eriala tipus olevaid inimesi. Iga päev on kriitilise tähtsusega. Selles valus ei ole süüdi turg, vaid valitsuse halvad valikud ja tegevusetus.»

Klubide väitel on Kallas avalikult ja korduvalt lubanud kohtuda ettevõtjatega, kelle tegevust valitsus otseselt piirab, kuid tegelikult ei ole selleks aega ja võimalust leidnud.

«Te ei ole pidanud meid otsesuhtluse vääriliseks. Olete pööranud tähelepanu oma kõrgele empaatiavõimele, kinnitanud, et saate kohe aru, kui kellegi on halb ja reageerite. Miks te ei ole reageerinud? Milline on teie empaatiavõime tegelikult? Ei teie isiklikult ega Valitsus ei ole meile vastanud ega ka mingil muul viisil probleemidele tähelepanu pööranud. Oleme toetusteta, ilma igasuguse tagasisideta ja riigipoolse kriisiplaanita. Kaua selline olukord peab kestma?» küsivad spordiklubid.

Kui valitsuse liikmed on väitnud, et teenindussektoris ei ole piiranguid, siis spordiklubide kinnitusel on selline väide konkreetne valetamine ja pea liiva alla peitmine – piirangutest tulenev ligi 40-protsendiline käibelangus on fakt, mida ei saa ignoreerida.

«Edasiteed on kaks: kas piirangute lõpetamine koos toetustega või õiglased toetused, mis võimaldavad piirangutega tegutsedes ellu jääda. Eesti fitness- ja spordiklubid on kogu kriisi ajal toetanud oma enda ressursside arvelt Eesti riiki ja valitsuse kriisipoliitikat – oleme käitunud seadusekuulekalt ning rakendanud pea kahe aasta jooksul kõiki erinevaid meetmeid, kulutanud meetmete rakendamiseks suurel hulgal raha. Kõigele vaatamata oleme täna olukorras, kus meie appikarjele ei pea te vajalikuks isegi vastata,» seisab pöördumises.

Klubide hinnangul on südantlõhestav on olukord, kus valitsus peab tervisesporti meelelahutuseks, mille ära keelamine 40 protsendile elanikkonnast peaks aitama riiki tervena hoida – kuid ei ole kuidagi aidanud. «Olukorras, kus kõik erakonnad Eestis kinnitavad, et sundvaktsineerimist ei ole ega tule, on selline olukord lubamatu. Eesti on katki, lahutatud ja haige, kuid võiks olla terve, koosmeelne ja rõõmus,» märgivad spordiklubid ja lisavad, et praegused kohutavad energia- ja küttehinnad, millele valitsusjuhil ka lahendusi pole, teevad meie keerulist elu veelgi raskemaks.

«Kui teie, peaminister Kaja Kallas ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik leiate, et Eestisse ei ole fitness- ja spordiklubisid vaja, tuleb seda selgelt öelda või võtta toetav seisukoht koos ettevõtjatele tekitatud majandusliku kahju kompenseerimisega. Demokraatlikus riigis ei saa valitsus riigi valitsemiseks vajalikke otsuseid tehes hävitada rahvatervise hoidmiseks ja parandamiseks vajalikku tegevusvaldkonda. Igasugused piirangud peavad olema  möödapääsmatud, hädavalikud, proportsionaalsed, tõhusad ning läbi kaalutud võimalike tagajärgede ja kahjudega. Kahjude vältimatuse korral peab riik need ajakohaselt kompenseerima,» seisab pöördumises.

Allakirjutanud leiavad, et valitsus peab kiiresti otsustama fitness- ja spordiklubide toetamise. «Seda ka siis, kui piirangud kohe kaoksid, mis ongi mõistlik. Ettevõtlust on totaalselt ja diskrimineerivalt pärsitud – kuidas saab nii olla, et kaubanduskeskustes võivad käia massid ostlemas, kuid spordiklubis need samad inimesed väga piiratud arvul käia ei või? Aastaid jutuks olnud ID-kaardi põhist autentimissüsteemi ei ole riik suutnud siiani välja töötada ning isikutuvastamisega seotud kulud kanname samuti meie. Kas tõesti on piirangud spordiklubidele möödapääsmatud?» küsitakse pöördumises.

«Kaja Kallas ja Tanel Kiik – kui olete vastutuse võtnud, siis vastutage. Palun leidke kasvõi kübeke empaatiavõimet nägemaks olukorra tõsidust. Ootame teilt väga kiiret otsust, mis tagab Eesti fitness- ja spordiklubide jätkusuutlikkuse. Ootame 30 miljonit eurot toetust, mida vajame juba täna,» märgivad fitness- ja spordiklubid.

Kultuuriministeerium: toetusmeetmeid pole ette nähtud 

Asekantsler Taavi Pürn tänas vastuses pöördumast ja tunnustas My Fitnessi olulise panuse eest rahvatervise edendamisel läbi hästi korraldatud sporditeenuste ning laialdase sporditaristu.

«My Fitness on olnud kriisis paljudele ettevõtetele eeskujuks kiire kohanemisvõimega ning solidaarselt kõikide teistega panustanud viiruse leviku pidurdamisse. Mõistame, et tegevuse jätkumine on toimunud varasema ettevõtlustegevuse ja tulevikuinvesteeringute arvelt,» märkis ta.

Tema sõnul on valitsus koroonakriisi vältel lähtunud põhimõttest, et toetusmeetmeid rakendatakse siis, kui tegemist on täieliku sulgemisega. «Võrreldes naaberriikidega on Eesti koroonapiirangud olnud leebemad ning sellest lähtudes on ka toetuste osakaal olnud väiksem. Kriisi ajal on paljud ettevõtlussektorid kaotanud suure osa käibest ja pidanud muutunud oludega kohanema ilma suuremahuliste toetusteta. Kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, töötukassa ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu on spordivaldkonnale eraldatud 2021. aastal üle 20 miljoni euro kriisiabi. Seejuures oli kultuuriministeeriumi 2021. aasta spordivaldkonna eelarve 49,8 miljonit eurot,» selgitas Pürn.

«Statistika järgi on spordisektor tervikuna suutnud kriisist jätkusuutlikuna läbi tulla. Võrreldes 2019. aastaga on suurenenud spordiklubide arv, harrastajate üldarv, kutsega treenerite arv, spordiorganisatsioonide kogutulu, tööjõumaksud riigile. Kindlasti avaldab koroonakriis spordisektorile pikemaajalist mõju, kuid seda, milline see olema saab, on praegu keeruline prognoosida. Mõistetavalt on spordivaldkonnas tegutsevate tulundusühingute olukord keeruline, kuid vabariigi valitsus ei ole praegu ette näinud täiendavaid meetmeid ettevõtlussektori toetamiseks,» kinnitas Pürn.