Petukõnede tegijad on varasemast jultunumad, teeseldes nüüd politseinikke

Ainuüksi novembris fikseeris politsei 90 juhtumit «kõnedest pangast ja politseist», millega tekitatud kogukahju ulatub üle 440 000 euro. Kriminaalbüroo juht tuletab kõigile meelde: PIN-2 on allkiri, mitte mingi suvaline kood, ja seda ei tohi jagada võõrastega. Foto: Madis Veltman

Swedbanki riskijuhtimise juhi ja juhatuse liikme Raul Vahtra sõnul üritati lõppeval aastal finantspettusi aina rohkem. «Hea on aga see, et tänu oma turvameetmetele oleme üle poole pettustest kiirelt tuvastanud ja rahalise kahju meie klientidele tänu sellele ära hoidnud.»

Ka SEB turbekeskuse turbejuhi Kätlin Kuke sõnul teavitavad kliendid panka pidevalt kokkupuudetest mõne petturiga, kes esineb kas pangatöötaja või politseinikuna, kuid õnneks pole neilgi enamik teatajatest ohvriks langenud.

Ent on selge, et paraku leidub piisavalt ka petukõnede ohvreid. Ainuüksi novembris fikseeris politsei 90 juhtumit «kõnedest pangast ja politseist», millega tekitatud kogukahju ulatub üle 440 000 euro. Lisaks on teada 16 investeerimispettuse juhtumit, kus kahju suuruseks kujunes ühtekokku 335 000 eurot. Detsembrikuu ja kogu aasta statistika selgub lähemate päevade jooksul, ent võib arvata, et seegi ei näita olukorra paranemist. Helistatakse aina rohkem ning skeemid, millega üritatakse inimeste pangakontole ligi saada, muutuvad aina jultunumaks.

«Midagi rõõmustavat siin pole. Petukõnede hulk ei vähene, pigem on suurenenud,» nendib ka Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.

Kui varem anti neile päevas teada keskmiselt 50–60 kahtlasest kõnest, siis viimasel kuul on politsei mõni päev fikseerinud neid üle saja. «Ja need on vaid meile teada olevad kõned, tegelikult on neid kindlasti rohkem. Võib arvata, et Eesti inimestele tehakse päevas üle tuhande petukõne,» lisab Tambre.