Pseudodemokraatia? Ministeeriumite PRi-maiguline koostöölepe tekitab vastakaid tundeid

Kaitseminister Kalle Laanet ja välisminister Eva-Maria Liimets allkirjastasid koostöökokkuleppe, mille vajadus pani paljusid kahtlema. Foto: Kaitseministeerium

Äsja valminud kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi koostööleping tekitas siin-seal küsimusi: kas tõesti on vaja ministeeriumitevahelise koostöö toimimiseks eraldi leppeid või võiks see olla iseenesestmõistetav? Või on koostöökokkulepped lihtsalt asjatu bürokraatia ja poliitiline palagan?

Sel viimati mainitud seisukohal on koostöökokkuleppe teravamaid kriitikuid, nüüdne suhtekorraldaja ja varem kaitseministeeriumis innovatsioonikoordinaatorina töötanud Vootele Päi. Nii väikeses riigis, kus välispoliitika põhineb suuresti julgeolekupoliitilistel kaalutlustel, osutab Päi, peaks ministeeriumite omavaheline koostöö olema iseenesestmõistetav.

Seega pole kõnealune dokument mitte probleem, vaid epikriis nukrast tegelikkusest, kus ka välispoliitikas on ametkondade konkureerimise tõttu koostöö piiratud. «Ametkonnad roteeruvad kõige kõrgema tasemeni välja, kuid ikkagi on tarvis sõlmida totraid üldsõnalisi kokkuleppeid.»