President Alar Karis ütles rahvusringhäälingu saates «Esimene stuudio», et ta pooldab kohustuslikku vaktsineerimist kaitseväes, tervishoiusüsteemis ja kooliõpetajatel.
President Karis toetab kohustuslikku vaktsineerimist kaitseväes, tervishoiusüsteemis ja kooliõpetajatel (32)
Saatejuhti küsimusele, et kas säärase avaldusega president ühiskonda mitte ei lõhesta vastas Karis, et n-ö pooli ei ole mõtet valida. «Tuleb rääkida sellest, millesse sa ise usud. Mina teadlasena tean ja olen kindel, et vaktsineerimine aitab,» sõnas ta. Alar Karis usub, et jätkuvalt tuleb proovida leida kaitsepookimata inimeste vaktsiinikartusele lahendus.
Häälekast vaktsiinivastasusest loeb Karis välja meie demokraatia nooruse. «Meil on tegemist suhteliselt noore demokraatiaga. Meile meeldib kaasa rääkida, aga meile meeldib olla ka võimule vastu, mis on seotud meie minevikuga,» märkis ta, lisades, et sama muster on nähtav ka teistes Ida-Euroopa riikides, kes on kannatanud võõrvõimu ikke all.
Karis: täna ei ole kerge olla valitsusjuht, eriti kui koalitsioonipartneri erakonna juht ei ole ise valitsuses.
Presidendi hinnangul on rumalus ohuks Eesti riigi arengule. Karis kordas juba varasemalt välja käidud mõtet: «Me võiksime saada targemaks ja haritumaks rahvaks, sest kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab.»
Valitsuse tööd riigipea tugevalt kritiseerima ei asunud. «Täna ei ole kerge olla valitsusjuht, eriti kui koalitsioonipartneri erakonna juht ei ole ise valitsuses,» arvas ta, lisades, et tema arust ei ole peaminister Kaja Kallase liigne kritiseerimine kohane.
Samas nentis president, et valitsuskoalitsiooni tervis ei ole just kiita ja plaanib sel teemal ka Reformierakonna ja Keskerakonnaga maha istuda. «Ei ole hea, kui valitsusjuht saab teada poliitilisest avaldusest ajakirjandusest või muudest küsimustest, mida oleks võimalik lahendada Stenbocki majas. See ei ole hea stiil,» tõi ta näiteks.
Karis: raha meil ju on, ei saa öelda, et ei ole. Küsimus on valikutes.
Samal ajal oli riigipea (endise riigikontrolörina) kriitiline valitsuse kärpekava suunal. «Kärpeid ei tohiks teha joonlauaga. Vahest on kärpimise asemel vaja hoopis raha juurde panna,» märkis ta. Karise hinnangul ei ole mõttekas kärpida kõikide ministeeriumite arvelt ühise protsendi alusel. «Tuleb läbi mõelda kas ja mida kärpida,» sõnas ta. «Raha meil ju on, ei saa öelda, et ei ole. Küsimus on valikutes,» jätkas Karis. Kaitseväe orkestri saatuse üle avaldas Karis kahetsust.
Samuti ei ole riigipea rahul sellega, et valitsuse toetusmehhanismide väljatöötamine tänases akuutses energiakriisis on läinud vaevaliselt. «Toetust tuleb anda neile, kes seda vajavad ja need mehhanismid tuleb välja töötada. Valitsus arutab seda liiga kaua, peaks tegutsema kiiremini,» arvas president Karis.