/nginx/o/2021/12/23/14276213t1h471c.jpg)
Stenbocki maja annab teada, et tänavu on täidetud 71 protsenti valitsuse tööplaanist. Tegevusprogrammist on praegu täidetud 222 ülesannet. Peaminister Kaja Kallase sõnul on aasta 2021 on olnud kriisijuhtimise, tasakaalu taastamise ja uute sihtide seadmise aasta.
Peaminister ütles, et sel aastal tehti kõik, et hoida keset koroonaviiruse epideemiat nii ühiskonda kui majandust võimalikult avatuna ja et lapsed saaksid koolis käia.
«See oli aasta, kus seadsime riigi prioriteediks hoitud ja haritud inimesed ning tugeva ja kaitstud Eesti. Koostasime tulevikku vaatava riigieelarve ning lükkasime käima olulisi reforme ja otsuseid, mis olid pikalt takerdunud, sealhulgas teeme ettevalmistusi rohepöördeks, ühendasime riigilaevastikud, kindlustasime piiri, liigume edasi sooduspensionite reformiga. Samuti astusime olulisi samme korruptsiooniga võitlemisel ja virtuaalvääringuga seotud rahapesu tõkestamisel,» tõstis Kallas esile.
:format(webp)/nginx/o/2021/11/22/14216298t1h6f46.jpg)
Kaja Kallas tõstis esile ka välissuhete tähtsust. «Rahvusvaheliselt heitlikel aegadel sai Eesti järgmiseks aastaks kõigi aegade suurima kaitse-eelarve ning otsustasime kiirendada idapiiri välja ehitamist. Ja mis samuti oluline – oleme Eestile võidelnud tagasi oma koha rahvusvahelisel areenil.»
Valitsuse tegevusprogramm sisaldab konkreetseid tegevusi, vastutajaid ja tähtaegu valitsusliidu aluspõhimõtete elluviimiseks. Ülevaade keskendub eelkõige valitsuse kaheksa prioriteedi elluviimisele. Kokku täidetakse 2021. aasta lõpuks eeldatavalt 228 ülesannet 312.
Valitsuse kaheksa prioriteeti on: COVID-19 pandeemiast väljumine; terved ja hoitud inimesed; tark majandus; roheline Eesti; haritud ja nutikad inimesed; aktiivne ja kaitstud Eesti; tasakaalus Eesti ning avatud ja turvaline õigusriik.
Prioriteetide edendamiseks lõid riigijuhid tänavu «Rahvastiku tervise arengukava 2020−2030» ja vaimse tervise rohelise raamatu. Arengukava seab eesmärkideks Eesti inimeste oodatava eluea pikenemise, tervena elada jäänud eluaastate kasvu ja ebavõrdsuse vähenemise tervises. Roheline raamat annab suunad vaimse tervise valdkonna edasiseks arenguks.
Valitsus kinnitas Tallinna Haigla loomise projekti lisamise Eesti taastekavva. Rajatav Tallinna Haigla koondab senised AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla tegevused.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud riikliku perelepitusseaduse, mille eesmärk on võimaldada vanemate lahkumineku korral sõlmida lapse heaolust lähtuvad kokkulepped lapse elukorraldust puudutavates küsimustes nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal.
Valitsus kiitis heaks «Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035», milles seatakse esmakordselt teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonile ja ettevõtlusele ühised sihid. Varasemaga võrreldes on fookus enam teaduse ja teadlaste mõju kasvatamisel ning teadustulemuste kasutamisel Eesti arenguvajaduste lahendamisel.
Kinnitati arengukava «Eesti digiühiskond 2030». Arengukavaga lepiti kokku oluliste osaliste ühised digiriigi, küberturvalisuse ja ühenduvuse valdkonna poliitika põhimõtted, arengusuunad, tegevuseesmärgid ja -suunad.
«Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035» sai templi järgmiseks 15 aastaks, millega on kavas muuta transpordisüsteem jätkusuutlikumaks ja ohutumaks ning pöörata suuremat tähelepanu liikuvuse strateegilisele arendamisele.
/nginx/o/2021/09/07/14052947t1h6cde.jpg)
Valitsus kiitis heaks energiamajanduse arengukava koostamise. Arengukava seab fookusesse kohaliku taastuvenergiatootmise ja energiatõhususe suurenemise, tagades samas Eesti energiajulgeolekut.
Kabinet kinnitas kolm valdkondlikku arengukava, mis annavad peamised arengusuunad haridus-, keele- ja noortevaldkonnas aastani 2035: «Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035», «Noortevaldkonna arengukava 2021–2035», «Eesti keele arengukava 2021–2035». Valminud on analüüs ja ettepanekud kõrghariduse rahastamise põhimõtete kohta.
Koostatud on kaks olulist tegevuskava: eestikeelse hariduse tegevuskava ning tegevuskava õpetajate järelkasvu tagamiseks ja õpetajaameti väärtustamiseks. Loodi kaks valdkondlikku arengukava, mis annavad peamised arengusuunad kultuuri- ja sidusa ühiskonna arendamise valdkonnas aastani 2030: «Kultuuri arengukava 2021–2030» ja «Sidusa Eesti arengukava 2021–2030».
Valitsus kinnitas «Riigikaitse arengukava 2030», mis on riigikaitse keskne võimeplaneerimise ja arendustegevuse dokument. Uue arengukava eesmärk on tuvastada järgmise kümne aasta vajalikud ning riigi võimalustega kooskõlas olevad mittesõjalised ja sõjalised võimearendused, lähtudes tuleviku ohtusid vaatavatest ohustsenaariumidest ning «Eesti 2035» arengustrateegia ja julgeolekupoliitika alustes toodud riigi strateegilistest valikutest.
/nginx/o/2021/11/26/14225354t1h0d8b.jpg)
Valitsus võttis vastu kaitseväe keskpolügooni ehk kaitseväe suurima kasutatava harjutusvälja eriplaneeringu. Keskpolügooni eriplaneering tuleneb vajadusest korraldada harjutusväljal väljaõpet, mis lähtuks kaitseväe juba olemasolevatest ja uutest võimearendustest.
Heakskiidu said Eesti eesmärgid ja põhitegevused Euroopa Liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas. 2021. aastal on Eesti aidanud luua laialdast toetust meie lähimatele liitlastele, kelle piire tabas Valgevene korraldatud hübriidrünnak, ning eest vedanud jõulist ühtset vastust Venemaale vastuseks Ukraina sõjalisele ähvardusele.
«Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030» seab eesmärgiks, et Eesti toit oleks eelistatud, elukeskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted oleksid edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised.
Kohalikele omavalitsustele maa üleandmise lihtsustamise raames leppis valitsus kokku ühistes maapoliitika põhimõtetes ning algatas riigivaraseaduse ja maareformi seaduse muutmise ettevalmistamise, millega soovitakse kiirendada maa üleandmist ja muuta protsessi paindlikumaks.
Kahe aasta pikkuse revisjoni tulemusel on laiapõhjalise eksperdikomisjoni arutelude järel kooskõlastusringile saadetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise eelnõu, mille üheks keskseks sihiks on omavalitsuste enesekorraldusõiguse suurendamine.
Valitsus otsustas algatada hädaolukorra seaduse muutmise seaduse, millega koondati kriisireguleerimise poliitika kujundamine riigikantseleisse ja tagati keskse varu moodustamise ja hoiustamise valmisolek elanikkonna varustuskindluse tagamiseks AS-i Eesti Varude Keskus loomisega.
Samuti võeti vastu «Siseturvalisuse arengukava 2020–2030», milles tõdetakse, et ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suurendamiseks on vajalik igaühe – nii inimeste, riigiasutuste kui ka ettevõtete – üksteisest hooliv käitumine ja panus.
:format(webp)/nginx/o/2021/06/01/13816351t1h7fa4.jpg)
Poliitiliste skandaalide edasisteks vältimisteks loodi «Huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele» ning «Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele». Huvide konflikti vältimise juhised on eetikapõhimõtete kogum ministritele ja nende nõunikele, mis aitab huvide konflikti realiseerumist vältida. Lobistidega suhtlemise hea tava suurendab õigusloome läbipaistvust ning arusaadavust, kohustades mh vähemalt korra kvartalis avalikustama kohtumisi lobistidega.
/nginx/o/2022/02/28/14399388t1hbee6.jpg)