Aasta, mis jätab hinge tühjuse: koroona-aasta 2021 viis kaasa palju inimesi, kes võinuks veel elada

Eha isa ei jõudnud esimest lapselapselast näha. Foto: Erakogu

Homme on jõulud. Aasta pimedaim aeg, mis lubab siiski peatset valguse võitu. Aeg, mille veedame kodus koos pere ja lähedastega, ühine rõõmus ja helge aeg. Sugulased istuvad peolauda, kuusk on tulesäras, kuid üks koht laua ääres on tühi. 

Neid peresid, kes lõppeval aastal lähedase kaotasid, on seekord rohkem kui tavaliselt. Eestis lokkab liigsuremus ja koroonaviirus. Meie seast lähevad inimesed, kes oleks võinud veel siin olla. Need, kes läksid ootamatult, liiga vara, arusaamatult, koroonaviiruse pärast. Igapäevase koroonasurmade statistika taga on päris inimesed ja päris lood. ​Teie ees on nelja inimese avameelsed lood lähedase kaotusest.

Eha: minu isa läks puhtalt koroonaviiruse süül