Koroonakriisi mõjud – kahe aastaga kulub koroona testimiseks ja raviks üle 370 miljoni euro

Sel aastal alanud Covidi-vastane vaktsineerimine läks oodatust kehvemini. Foto: Francois Mori

Möödunud aasta alguses, kui maailmas veel tundmatu Covid Eestisse jõudis, selgus õige pea, et riik ei ole ulatuslikuks kriisiks valmis, ja pinnale hakkasid üksteise järel kerkima pikka aega varjul olnud puudused. Vajaka jäi nii kriisijuhtimise oskustest-teadmistest, vajalikest vahenditest kui ka spetsialistidest. Puudujääkide kiirkorras lappimine neelas mõistagi raha rohkem kui tavalisel ajal, ent isegi veel poolteist kuud tagasi suutis haridus- ja teadusminister Liina Kersna avalikkust üllatada käpardlike riigihangete läbiviimisega.

Meditsiinisüsteemi toetamiseks on haigekassal kahe aastaga tulnud välja käia veerand miljardit eurot, lõviosa summast tuli riigilt.

Lisarahast üle 100 miljoni euro läks haiglatele plaanilise ravi katkestuste ajal töötajate palkade väljamaksmiseks ja kommunaalkulude eest tasumiseks, samuti kaugvastuvõttude juurutamiseks ja Covidi-haigete osakondade kohandamiseks. Eelmise aasta üheksa kuuga raviti haiglates 1060 koroonahaiget kolme miljoni euro eest, tänavu samal perioodil on Covidi-patsientide arv kasvanud ligi kaheksa korda ja summa üle kümne korra.