Reitingud: Reformierakond asus taas edu EKRE ees kasvatama

Kaja Kallas. Foto: Remo Tõnismäe

Kui veel novembris oli valitsuse juhtpartei Reformierakond langenud erakondade reitingutabelis kolmandaks, siis aasta lõpetavad reformierakondlased liidrikohal ning on asunud taas edu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ees kasvatama.

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 24,2 protsenti ning EKREt ja Keskerakonda võrdselt 20,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Reformierakonna toetus tõusis nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra. Peaministripartei on aasta viimasel kuul kasvatanud toetust kokku 3,5 protsendipunkti võrra ja taastanud liidripositsiooni.

Langustrendis püsiva EKRE toetus langes nädalaga veel 1,2 protsendipunkti võrra ning jagab nüüd teist ja kolmandat kohta Keskerakonnaga. Reformierakonnast jäädakse aasta lõpuks 3,5 protsendipunkti kaugusele.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 15,9 protsendiga, Isamaa 8,1 protsendiga ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,7 protsendiga. Eesti 200 toetus on liikunud tõusvas trendis alates oktoobri lõpust ning läheneb aasta alguse rekordtasemele. Isamaa edestab esimest korda alates 2019. aasta kevadet reitingutabelis SDEd.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,9 protsenti ja opositsioonierakondi 36,5 protsenti vastajatest.

Reformi kasvu toetab EKRE langus

Teadur Martin Mölderi sõnul on selle nädala suurimaks muutuseks Reformierakonna positsiooni taastumine kõige populaarsema erakonnana. «Praeguseks eraldab Reformi teist ja kolmandat kohta jagavatest EKREst ja Keskerakonnast umbes kolm ja pool protsendipunkti, mis osalt on tulnud nende endi toetuse kasvust, kuid teisalt ka EKRE toetuse langusest,» märkis Mölder.

Mõlema erakonna puhul on Mölderi sõnul raske välja tuua selgelt valijaprofiili, kes neid trende mõjutavad. «Mõne üksiku erandiga on muutused toimunud pigem üldiselt. Paistab silma, et Reformierakonna toetus kõige nooremas vanusegrupis on viimasel ajal olnud väga heitlik. Samuti on viimastel nädalatel toetust kasvatatud pigem alla keskmist palka teenivate valijate seas. EKRE puhul aga näeme, et toetus on langenud pigem madalama haridustasemega valijate hulgas, kuid püsinud suhteliselt stabiilne kõrgharidusega valijate seas,» rääkis Mölder.

Jätkub Eesti 200 toetuse kasvutrend, mis on jõudmas tasemele, kus see oli abielureferendumi temaatika haripunktis eelmise aasta lõpus.

«Eesti 200 toetuse kasv on viimasel ajal olnud märgatav pigem lastega ning vanemate valijate hulgas. Nende toetus on kosunud ka vene valijate hulgas. Rahvuste lõikes oli Eesti 200 toetus kohalike valimiste eel suhteliselt võrdne, kuid langes vene valijate seas pärast valimispäeva märgatavalt. Hetkel näeme, kuidas see vahe taas väheneb,» lisas Mölder.