«Olukord nii Eestis kui ka mujal maailmas on kiiresti muutumas. Esialgsetel andmetel võib omikrontüvega nakatunute arv plahvatuslikult kasvada vaid loetud päevadega ja sarnast trendi näeme ka Eestis. Kuigi Eestis on haigestumise tase veel keskmine, siis mitmetes riikides on juba praegu purustatud kogu pandeemia vältel kogetud koroonaviirusega nakatumise rekordid,» ütles terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma.
Esialgsetel andmetel on omikrontüvi vähemalt kolm korda nakkavam kui delta tüvi, nakatades rohkem ka läbipõdenud ja vaktsineeritud inimesi. Ühendkuningriigi esialgsete andmete kohaselt eristuvad neist aga selgelt tõhustusdoosi saanud inimesed, kelle puhul kaitsevad vaktsiinid sümptomaatilise nakatumise ees kuni 80-protsendilise tõhususega. Oluline on aga see, et raske haigestumise ees on vaktsiinide kaitse jätkuvalt väga hea.
«Riikides, kus omikrontüvi väga jõuliselt levib, on hakanud suurenema haiglaravi vajadus. Otsest seost raske haigestumise ja omikrontüvega nakatumise vahel veel tuua ei saa, sest haiglaravile satuvad peamiselt vaktsineerimata inimesed. Terviseamet jälgib olukorda, kuid praegu ei saa teha veel järeldust, et omikrontüve tekitatud haigus kulgeb kõigi inimeste seas kergemalt. Vaktsineerimata inimestel ei ole praeguse teadmise juures põhjust loota, et see tüvi neid kergemalt kohtleb kui varasemad,» selgitas Härma.
Terviseamet soovitab kõigil, kes pole veel jõudnud, teha esimesel võimalusel Covid-19 vaktsiini tõhustusdoos. Veel vaktsineerimata inimestel tuleks uue nakatumislaine lävel kohe kuuriga alustada – vaktsineerimine kaitseb raskekujulise põdemise eest. Lisaks tuleb kõigil hoolikalt jälgida toimivaid ennetusmeetmeid: hoida teiste inimestega distantsi; kanda meditsiinilist maski; tuulutada siseruume; vältida rahvarohkeid kohti; desinfitseerida ja pesta käsi. Reisilt tulles tuleks ennast testida ja tervist jälgida vähemalt 10 päeva peale reisi.