/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/12/16/14263766t1h0860.jpg)
Põllumajandus- ja toiduameti (PTA), taimekasvatajate ning mesinike aktiivne koostöö on loonud eeldused, et juba kolm aastat järjest ei ole taimekaitse tõttu teadaolevalt hukkunud ühtegi mesilasperet.
PTA: taimekaitse pole juba kolm aastat hukutanud ühtki mesilasperet (2)
«Kui varasematel aastatel oleme aasta jooksul saanud viis kuni kuus teavitust mesilaste hukkumise kohta, siis sel aastal laekus PTA-le vaid ühe kaebus, mis oli seotud mesilaste suurenenud suremusega,» selgitas PTA taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Eva Lind, täpsustades, et tegu oli talvitumisel hukkunud peredega ning loomatervise spetsialistide hinnangul oli suremuse põhjuseks mesilaste halvad pidamistingimused.
Üks teavitus tuli ka mesilaste lendluse osalisest vähenemisest, kuid seost taimekaitsega seal ei tuvastatud.
Lindi sõnul pöörab PTA ka edaspidi nii taimekaitsevahendite turule lubamisel kui järelevalve korraldamisel suurt tähelepanu tolmeldajate kaitsele. «Lisaks üldisele õitsvate taimede pritsimise keelule on lisakasutuspiirangud saanud ka suur osa insektitsiide ja neid on lubatud kasutada vaid hilisõhtust varahommikuni,» jätkas ta.
«Õitsev raps on mesilastele väga atraktiivne kultuur ning seepärast on viimastel aastatel üks järelevalveprioriteete olnud just rapsikasvatus,» lisas Lind, märkides, et põllumeeste ja mesinikega tehakse endiselt aktiivset ennetus- ja teavitustööd, et mesilased ja kõik teised tolmeldajad saaksid ennast ka edaspidi turvaliselt tunda.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esindaja Olav Kreen rääkis, et tänapäevane taimekasvataja on oma tegevustes vastutustundlik, arvestab igakülgselt loodusega ning hoolib tolmeldajate tervisest ja toidulauast. «Igapäevaselt looduses tegutsejatena teame, kui oluline on meie roll ökosüsteemi toimimisel ning kvaliteetse ja tervisliku toidu tagamisel,» rääkis ta.
«Mõistame, et parimaid tulemusi saame loota ainult mesinduse ja taimekasvatuse koostöös ning pingutame tugevalt selle nimel, et ka tulevikus pakkuda täisväärtuslikku taimekasvatustoodangut ja mett.»
Mesinike Liidu esindaja Aleksander Kilk sõnas, et mesindus kui maaelu lahutamatu osa on üha rohkem seotud erinevate põllumajandusharudega, eelkõige taimekasvatuse ja aiandusega.
«Mida tõhusam on koostöö mesinike ja taimekasvatajate vahel, seda kasulikum mõlemale, sest mesilased suurendavad tolmeldamisega erinevate põllu- ja aiakultuuride saagikust,» rääkis Kilk ja lisab, et vastutustundliku taimekaitse tingimustes on mesilaste tervisele vähem riske, mis omakorda loob mesinikele parema meesaagi võimaluse. «Mesilaste kui tolmeldajate tervist ja heaolu hinnatakse keskkonna seisundi indikaatoriks,» lisas ta.
MTÜ Mesinduse Pädevuskeskus esindaja Mart Kullamaa väljendas heameelt, et oht põllumajandusest on mesilaste ja mesinike jaoks viimase viie aastaga palju vähenenud. «Oleme selle saavutanud tänu mesilastele ohtlike taimekaitsevahendite keelustamisega ning alahinnata ei saa ka paranenud kommunikatsiooni põllumeeste, mesinike ja ametnikkonna vahel,» rääkis Kullamaa. «Põllumehed on hakanud meiega arvestama ja oluline roll on ka järelevalve senisest tõhusamal tööl.»
Juba traditsiooniks saanud aasta lõpu kohtumisel tegid möödunud hooajast kokkuvõtte ning püstitasid eesmärgid tulevaks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Kutseliste Mesinike Ühenduse, Eesti Mesinike Liidu, MTÜ Mesinduse Pädevuskeskuse, Maaeluministeeriumi ning Põllumajandus-ja Toiduameti esindajad.