Uuest aastast saavad lapsevanemad, kes peale lahkuminekut peavad otsustama, kuidas edaspidi jagada lastele tehtavaid kulutusi, abiks kalkulaatori, mis aitab arvutada minimaalse elatise summa.
ELATISKALKULAATOR ⟩ Maris Lauri: uus kalkulaator aitab ära hoida lapsevanemate kohtuvaidlusi (1)
See aitab selgitada kohtuväliselt välja summa, mille kohus tõenäoliselt vastavalt perekonnaseadusele välja mõistaks, selgitas justiitsminister Maris Lauri Postimehele.
Lauri rõhutas, et loomulikult on iga pere olukord erinev, lapsed ja nende vajadused erinevad ning see summa võib alati olla suurem kui miinimummäär. «Tegemist on minimaalseks hakkamasaamiseks vajaliku summaga, millega vanem oma seadusega ettenähtud ülalpidamiskohustust täita saab,» selgitas Lauri.
Eesmärk on suunata vanemaid omavahelise kokkuleppele, et vältida kohtuvaidlusi, mis on aeganõudev, kulukas ja emotsionaalselt kurnav.
«Seda tööriista saavad kasutada perelepitajad, kes vanemaid nõustavad. Kalkulaator on ka huvitav tutvumiseks kõigile lapsevanematele, sest oleme toonud valemis välja olulised komponendid, mis lastele tehtavaid kulutusi iseloomustavad ja millele me iga päev ei mõtle,» lisas Lauri.
Saar: kohtud saavad koormust juurde
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Indrek Saar oli eelnõu suhtes skeptiline.
«Laste ebaõiglane kohtlemine hakkab pihta sellest, et see lävend kukub pea 100 eurot allapoole. 1. jaanuarist on meil kaht sorti lapsi, kellele elatist välja mõistetakse. On need, kes enne 31. detsembrit jõudsid oma otsuse kohtust kätte saada, ja siis need, kes saavad seda alates 1. jaanuarist,» märkis Saar.
«Kogu kohtupraktika peab tulema uus. Ka justiitsminister on riigikogu ees tunnistanud, et kohtute koormus võib tõusta ja segadust juurde tekkida,» tõdes Saar.
Maris Lauri selgitas Postimehele, et eelnõu kooskõlastamisprotsessi ja muudatusettepanekute puhul on tõepoolest oluline lisada, et kalkulaatori antav summa ei puuduta juba jõustunud kohtulahendeid. «See oli eelnõu koostamise käigus ja huvirühmadega kohtumisel eraldi ja põhjalikult läbi kaalutud teema,» rääkis Lauri.
Lauri kinnitusel külmutatakse seni välja mõistetud ja alampalgaga seotud elatised praegu 292 euro juures kuus. «Kui rakendussätet sellisel kujul poleks lisatud, oleks 1. jaanuarist alates uus miinimumelatise summa praeguste sätete järgi 327 eurot ühe lapse kohta kuus, sest tõuseb alampalk,» põhjendas Lauri. Kui laps või üks vanematest selle summaga ei nõustu, siis saab tema sõnul pöörduda kohtusse elatise summa vähendamiseks.
«Ka alternatiivse lahenduse puhul, kui rakendussättega oleks varem välja mõistetud summasid vähendatud nende külmutamise asemel, oleks sarnane või suurem hulk kohtuvaidlusi garanteeritud. Sellisel juhul oleks kohtusse pöördunud aga elatise saajad (lapsed), kes on teatud summaga või elustandardiga juba harjunud,» lisas Lauri.
Ka rõhutas justiitsminister, et kohtutäiturid tõid välja, et summade automaatne vähendamine oleks äärmiselt problemaatiline võlglaste suhtes käimasolevate täitemenetluste seisukohalt.
«Oluline on lisada, et 2015. aastal osutas riigikohus tollasele miinimumelatise summale viidates, et see ei ole tegelikult miinimumina aktsepteeritav Eesti elatustaset arvestades. Seega pole ka praegune 292 eurot miinimumelatisena sobiv, millele osutab ka see, et kohtud määravad järjest enam sellest väiksemat elatist,» lisas Lauri.
«Elatis võiks kujuneda siiski loogikaga, et on miinimum, mis toetub lapse minimaalsetele vajadustele, millele lisanduvad summad, mis võtab arvesse konkreetse lapse vajadusi, vanemate sissetulekuid ja muid aspekte. Seda uuest aastast jõustuv seadusemuudatus ka teeb,» rääkis Lauri Postimehele.
Elatiskalkulaator asub SIIN.
Perekonnaseaduse järgi tuleb minimaalset elatise summat edaspidi arvutada järgmisi näitajaid silmas pidades:
- Baassumma 200 eurot. Elatise baassumma on lapse vajaduspõhine miinimumelatise summa, mida korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil.
- Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot.
- Elatist saavate laste arv samas peres. Alates teisest lapsest on elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
- Peretoetused. Arvesse võetakse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde.
- Lapse jagatud elukoht. Kui laps viibib elatist maksva vanema juures aastas keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt. Seega kui laps viibib mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud.
Allikas: justiitsministeerium