Gripivaktsiin lõi närvisüsteemi sassi

Gripivaktsiinist närvisüsteemi kahjustused saanud Tiina helistab haigekassa infonumbril, et uurida, miks talle on laekunud töövõimetushüvitist kõigest 141 eurot ja 74 senti. Foto: Kristjan Teedema

Teha kaks süsti Pfizeri koroonavaktsiini oli endastmõistetav, sest ta töötas pool aastat haiglas ikkagi Covidi-osakonnas, enda sõnul skafander seljas nagu tuumasõjas, aga kui ülemus käis peale, et teha vastu talve ka gripivaktsiini süst, tekitas see kõhklusi.

Esiteks polnud ta 30 eluaasta jooksul ealeski grippi põdenud. Ei olnud ta lebanud kunagi haiglas ega võtnud kordagi isegi haiguslehte.

Lõpuks, kuna ta töötab meditsiinivallas, võttis Tiina ülemuse soovitust kuulda. Et vältida enda ja teiste haigestumist, seletab ta. Liiati oli ülemus korduvalt kinnitanud, et mingeid tüsistusi karta ei maksa.

Ent ei möödunud kahte päevagi, kui Tiina, kes ei soovinud oma delikaatseid terviseandmeid jagavat lugu avalikkusele pärisnime alt rääkida, tundis, et kehale ei meeldi see gripivaktsiini süst, mille ta sai. Vasak käsi hakkas õlast õhetama. Kõrvetustunne levis sõrmeotsteni. Nii kui käsi millegi vastu puutus, tundus, nagu saanuks see kõrvetada.

Kolmandal päeval pärast vaktsiinisüsti vallutas kuumav tunne kogu vasaku kehapoole kuni varvasteni. Lisaks oli tekkinud valu kaela, kust see hakkas liikuma ka paremasse kehapoolde. Kõik need sümptomid on kirjas Tiina haigusloos, mida ta Postimehele näitas, nagu ka kogu järgneva haigusloo kirjeldust.

Kui vasakust käest oli kadumas jõud ja sõrmed muutunud tundetuks, võttis Tiina ühendust perearstiga, kes soovitas minna kiiresti EMOsse ehk erakorralise meditsiini vastuvõttu, sest olukord paistis talle halvatuse moodi.

EMO arst pani diagnoosiks polüneuropaatia, mis tähendab närvisüsteemi perifeersete osade tõsist kahjustust. Epikriisis seisab sõna-sõnalt: võimalik vaktsiinisüsti tüsistus.