Haridus- ja teadusministeeriumis valminud tegevuskava järgi soovitakse eestikeelsele õppele üle minna aastaks 2035. Integratsiooni sihtasutuse juht Irene Käosaar on muulastele eesti keele õpetamisega tegelenud pea kolmkümmend aastat.
INTERVJUU ⟩ Irene Käosaar: eestikeelsele õppele üleminekuks on vaja seadusemuudatust (3)
Katseid minna üle eestikeelsele õppele on tehtud varemgi, paraku ei ole mitte ühestki asja saanud. Kas nüüd võiks paremini minna?
Vaatamata sellele, et tegevuskava on päris palju kriitikat saanud, ma siiski tunnustan haridus- ja teadusministeeriumi, sest kava on valmis. Läbi on mõeldud eri etapid, sealhulgas seadusandlik. Selle elluviimiseks on aga vaja poliitilist kokkulepet. Hetkel on seis selline, et kui minister Liina Kersna käis ettepanekut tutvustamas, oli koalitsioonipartneri reaktsioon, et nemad ei ole seadusemuudatusega nõus. Minu hinnangul aga on seadusemuudatus üks esimesi asju, mis tuleb ära teha, ainult siis hakkavad asjad liikuma.
Kas eestikeelsele haridusele üleminek jääb poliitilise tahte taha?
Jääbki, tõhus on olnud gümnaasiumide üleminek eestikeelsele õppele. Seda võib kritiseerida, aga me näeme, et gümnaasiumilõpetajate eesti keele tase on tõusnud. Minister Jürgen Ligi ajal hakati rääkima eestikeelsest õppest põhikoolis ja Ligi kinnitas ministrina ka koosõppiva kooli kava, aga siis muutusid poliitilised suunad ja see kava jäi sahtlisse. Nii et põhikoolis ei olegi tegelikult midagi muutunud.
Kas praegu välja käidud aasta 2035 ei ole liiga pikk perspektiiv?