/nginx/o/2008/06/06/47428t1h64f2.jpg)
Välisminister Urmas Paet leidis, et euroliidu energiapoliitilise julgeoleku edasiarendamisega ei saa enam viivitada ning seda on võimalik tagada vaid erinevate tarnijate olemasolul.
Paet: energiajulgeolekut saab tagada vaid erinevate tarnijate olemasolul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna osales välisminister Urmas Paet Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisministrite nõukogul, kus esistujariik Tšehhi andis ülevaate oma eesistumise prioriteetidest ning peamise teemana oli kõne all Euroopa Liidu energiajulgeolek, vahendas välisministeeriumi pressiesindaja.
Välisministrid arutasid ka Euroopa Liidu suhteid Ukraina ja Venemaaga.
Välisminister Urmas Paeti sõnul näitas hiljutine gaasitüli Ukraina ja Venemaa vahel, et Euroopa Liidu energiapoliitika välismõõtme edasiarendamisega pole enam
võimalik venitada.
«Peame kiiresti tegelema energiajulgeolekualaste meetmete väljatöötamisega,» ütles välisminister Paet.
«Tuleb leida alternatiivseid energiaallikaid ja -varustajaid,» lisas ta. Eesti välisministri sõnul on vaja hakata ellu rakendama Euroopa Liidu energiajulgeoleku ja -solidaarsuse tegevuskava, mille Euroopa Komisjon möödunud aasta novembris avaldas.
«Kiiresti on vaja välja arendada piisavate ühendustega hästitoimiv siseturg ning infrastruktuurid,» lausus Paet.
«Eelistama peaks projekte, mis kaotavad isoleeritud energiaturud Euroopas ja võimaldavad rakendada liikmesriikide vahelist solidaarsust, suurendades ühtlasi konkurentsi juba toimivatel turgudel,» täpsustas Paet.
Välisminister Paeti hinnangul on energiajulgeoleku seisukohast lähtuvalt oluline kiirelt edasi liikuda nii Balti energiaühenduste, nn Lõunakoridori kui ka põhja-lõunasuunaliste ühenduste loomisega Kesk- ja Kagu-Euroopas ning Põhjamereäärsete riikide elektrivõrkude ühendamisega.
Rääkides Euroopa Liidu suhetest Ukraina ja Venemaaga, leidsid Euroopa Liidu välispoliitikajuhid, et kahe riigi vaheline gaasivaidlus, olles sellisel moel täiesti lubamatu, näitas selgelt, et Euroopa Liit vajab hädasti ühtset integreeritud energiaturgu.
Välisminister Urmas Paeti sõnul peaks sarnaste olukordade vältimiseks kõik gaasitarnete ja -transiidi osas sõlmitavad kokkulepped olema läbipaistvad ning lähtuma WTO ja Energiaharta lepingu põhimõtetest.
Euroopa Liidu välisministrite hinnangul on nii Ukraina kui ka Venemaa näol tegemist oluliste strateegiliste partneritega, kellega tuleb jätkata suhete arendamist ning koostöö tihendamist, kuigi mastaapsed tarne- ja transiidihäired kahjustasid Euroopa Liidus mõlema riigi kui usaldusväärse partneri mainet.
«Peame endiselt toetama Ukrainat Euroopaga integreerumisel ning jätkama nii assotsiatsioonilepingu kui ka viisadialoogi läbirääkimisi,» tõdes välisminister Paet.
Tšehhi eesistumise prioriteetseteks välispoliitiliseks teemadeks on Euroopa naabruspoliitika idapartnerluse edasiarendamine, transatlantiline koostöö ning Lääne-Balkani ELiga lõimumise edendamine.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on oluline kujundada Euroopa komisjoni idapartnerluse kontseptsioonist konkreetsed poliitikad ning strateegia, mille saaks juba kevadisel ülemkogul vastu võtta, et tagada sihtriikidele veelgi paremad võimalused Euroopa Liidule lähenemiseks ning ühenduse tugi.