Kaitseväele teeb muret välkõppekogunemisele tulnute vähesus

Eesti saadab Poola-Valgevene piirile appi juba teise üksuse. Foto: Eesti Kaitsevägi

«Kui kõik muu läks hästi, siis kohaletulemise osas paneks hindeks kolm pika-pika miinusega,» ütleb kaitseväe juhataja Martin Herem mõni nädal tagasi lõppenud õppuse Okas 21 kohta. Herem viitab arvule 55 protsenti, see on nende arvude suhe, kui palju inimesi õppusele tuli ja kui palju kutseid välja saadeti. Arv tõenäoliselt küll veel suureneb, kuid jääb ikkagi kuhugi 55–60 protsendi vahele.

See on lahja tulemus. Kaitsevägi on korraldanud sedasorti välkõppekogunemisi alates 2016. aastast ja ainult 2018. aasta kevadel oli näitaja sama kehv. Kui tollal võis seda kuidagi seletada – väike üksus, kutsuti vähe, spetsiifilised asjaolud –, siis praegu on seis nukram.

Tegu ei ole tühja tähenärimisega, kohaletulemise protsent on võib-olla kõige tähtsam suurus, mida kaitsevägi üldse mõõdab. Eesti kaitsevõime on üles ehitatud eeldusel, et kui päriselt on vaja kaitsma hakata, tuleb käsk, saadetakse teated laiali ja reservist tulevad väljaõpetatud sõdurid kiiresti kohale. «Tulevad kohale» ongi see võtmesõna.