KESKPÄEVATUND ⟩ Tore jutt taastuvenergeetikast keset külma detsembrit ei aita

Laupäeval eetris olnud Kuku raadio saade «Keskpäevatund» keskendus saatejuhtide Ainar Ruussaare, Priit Hõbemäe ja Marek Strandbergi vedamisel tavapäraselt lõppeva nädala kesksetele teemadele.

Järsk elektrienergia hinnatõus lööb nii moraalses kui ka materiaalses mõttes paljudel Eestimaa inimestel jalad alt, tõdes Hõbemägi saate sissejuhatuseks.

«Sellised olukorrad, kus külm ilm hakkab otseselt mõjutama meie rahakotti, kus odavad elektrienergia hinnad kaovad jäädavalt minevikku, kus me peame hakkama teismoodi mõtlema oma elus olemise peale ka külmal talvel, nii nagu me väga pikka aega ei ole pidanud sellele mõtlema, arvan, on need olukorrad või uus reaalsus, milles peame õppima jälle elama,» rääkis ta. «Aga olen alati öelnud, et rahvas, kes on 50 aastat elanud üle Nõukogude võimu, elab üle ka külmad talved ja Nord Pooli elektribörsi hinnad.»

Investeeringud tasuvad ennast ära

Strandberg avaldas kahtlust, kas konkurentsiamet ikka ajab näpuga järge ja vaatab, et puiduhakkest sooja tootev ettevõte ei talita viisil «kui kõik [hinda] tõstavad, siis saan ka mina tõsta».

«Ja mis täna toimub? Täna on ju pidu. Kõikide ettevõtete pidu, kes elektrienergiat toodavad,» tähendas ta, lisades, et hinnad on tõusnud ning tehtud investeeringud tasuvad ennast väga hästi ära. «Peamine signaal, mida meil tasub kinni püüda, on see, et investeeringud energeetikasse tasuvad ennast täna ära.»

Ruussaar märkis, et see ongi kõikide pidu, välja arvatud tarbijate oma, kelle jaoks see tähendab ühtlasi näiteks leiva, liha, pelmeenide ja muude toidukaupade kallinemist. «See on nii,» nõustus Marek Strandberg, kes meenutas varasematel aastatel sõlmitud rahvusvahelisi leppeid.

Hõbemägi ärgitas kaassaatejuhte arutlema teemal, kas ja kuidas peaks valitsus tekkinud olukorras sekkuma. Ta tunnistas, et ei kannata enam poliitikute juttu sellest, et tuleb rohkem panustada taastuvenergeetikasse.

«Oleks meil siin ka kümme rida tuulikuid otse Tallinna taga, siis sellest mitte midagi ei muutuks, sellepärast et meil on vähe tuult talvel. See, mis ajab meie hinnad praegu kõrgeks, on peamiselt see, et Norras on madal veetase, et gaas on väga kallis. Sealt tuleb see hinnatõus. Lisaks sellele kogu börsimehhanism, mis arvestab mingisuguseid asju,» kõneles ta. «Tore jutt on küll taastuvenergeetikast, aga meid see keset külma detsembrit ei aita.»

Strandberg nõustus temaga, öeldes, et tegu on pooliku, mittetoimiva lahendusega. «Peale ühe terviklahenduse – teeme rohepöörde aastateks 2035–2055,» muigas Ruussaar ja märkis, et esmajoones tähendab rohepööre saastamise maksustamist.

Terviklahendusest rääkides püüdis Marek Strandberg kaaslaste juttu pisut pareerida, öeldes, et terviklahendus ei ole mitte ainult tuulikud, päikesepaneelid või muu, vaid ka see, et tuleb teha jõupingutusi, et meil oleks terveks ööpäevaks või veel parem, kaheks võimalus energiat salvestada. «Need tehnikad on olemas. Lihtsalt venitamise tõttu hakatakse seda ehitama kahe või kolme aasta pärast, aga oleks võinud ehitada juba kümme aastat tagasi,» tähendas ta. «Öelda, et tuulik ei toimi – loomulikult, aeg-ajalt ei olegi tuult, aga siis peab olema varu võtta.»

Kes peaks tekkinud olukorda reguleerima – valitsus või turg? «Kehvas olukorras turg reguleeribki. Turg näitab meile vead kätte. Meil on põhjust sellest õppida nii kiiresti kui võimalik,» lausus Strandberg, osutades Nord Pooli märkusele meie kehvade ühenduste kohta. «Tegeleme nende küsimustega, mis hoiaksid meie hinnad ühtlased.»

Keskerakond katab omasid

Saates tuli muu hulgas juttu veel Keskerakonna endise juhtpoliitiku Mailis Repsi kohtuasjast. Nimelt võttis Keskerakond enda kanda osa Repsi kohtuprotsessi kulusid. Siinkohal meenutati sarnaseid uudised varasematest aegadest, mil partei on samuti omasid n-ö katnud.

Mööda ei saadud ka terviseameti külmlao miljoneid maksma läinud äpardusest, mille silumise võttis valitsus edasiste kohtuvaidluste ja nendest tingitud veelgi suuremate kulutuste ärahoidmiseks enda kanda. Oma osa sai saatejuhtide «lemmik», tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Seda seoses haigekassa juhtidele makstud kopsakate preemiatega.

Räägiti erakondade populaarsusreitingust ja peaminister Kaja Kallase kentsakast dilemmast seoses president Kersti Kaljulaidiga – viimasest võib saada järgmine NATO peasekretär.