:format(webp)/nginx/o/2021/12/10/14252528t1heb62.jpg)
Teeme Ära Sihtasutuse juhi Kadi Kenki sõnul kasutatakse praegu Eestis kaasamüüdava toidu ja joogi pakendamiseks ühekordseid pakendeid, mille lihtsalt ärapõletamine on nii tootjale kui tarbijale raiskavam ja kallim kui pakendite korduskasutusele üleminek.
Kadi Kenki sõnul plaanivad Euroopa Liit ning ka Eesti ühekordsete pakendite mõttetut raiskamist vähendada. Liikmesriigid on kokku leppinud minna järk-järgult üle säästlikumatele korduskasutatavatele pakenditele.
«Näiteks puudutab see kulinaarialetist jagatavaid salatikarpe või ühekordsed kohvitopse,» ütles Kenk.
Ka Eesti keskkonnaministeerium valmistab ette seaduseelnõud, mis peaks järk-järgult korduskasutuse osakaalu suurendama. Eelnõuga suunatakse tarbija sellise raiskamise ja reostamise juurest eemale, pakkudes asemele korduskasutuspakendid. Tulevikus pannakse ka salat ja kohv pakendisse, mida tagastatakse nagu praegu pandipudeleid ja kasutatakse sadu kordi.
«Selleks et süsteem toimima hakkaks ja nii tootjaid kui inimesi motiveeriks, mõeldakse rakendada materjalidele, mida saab vältida ja millega kaasneb suur raiskamine, kuni 50-sendilist tasu, et tarbijatel oleks motivatsioon mitmekordseid pakendeid kasutada,» selgitas Kenk ja lisas, et ka tarbija ei pea muudatust kinni maksma, sest tal tekib alternatiivne võimalus tarbida korduskasutatavaid nõusid.
Kenk märkis, et toiduliidu juht Sirje Potisepp võitleb korduskasutuse vastu, sest see nõuaks tootjatelt ja jaemüüjatelt praeguse süsteemi muutmist väitega, et see läheks tarbijale kallimaks maksma.
«Tegelikult tähendab ringkasutamine, et pikemas perspektiivis raiskamine väheneb, mis mõjutab ka sisendhindasid. Pakendite kulu ei suurenda järk-järguline üleminek, vaid selle edasilükkumine. Küsimus pole ühekordsete pakenditele kehtestatavas võimalikus maksus, vaid tegelikult laiemalt ja sisuliselt selles, et praegune ühekordsete pakendite süsteem pole jätkusuutlik ja tegelikult raiskab nii raha kui loodusvarasid,» sõnas Kenk.
Ta möönis, et uus süsteem nõuab sissetöötamiseks alguses tööd ja ka ressursse, nagu omal ajal pandipakendi juurutamine, aga see on täiesti teostatav.
«Kindel on see, et ühekordsete pakendite näol raiskamine muutub kõigile aina kallimaks. Tupiktee oleks ka muust materjalist ühekordsed pakendid, sest tõeliselt keskkonnasõbralik materjal teeks ühekordse pakendi tarbijale koormavalt kalliks. Ühekordne pakend kui selline ei ole jätkusuutlik lahendus. Samal ajal korduskasutusele ülemineku toetusteks on Euroopa Liit pannud Eestile kõrvale kaheksakohalisi summasid,» ütles Teeme Ära Sihtasutuse juht.
Ta lisas, et tegelikult on siin hoopis suur võimalus Eesti ettevõtetele, kuju võtab mitmemiljardiline korduskasutuse turg.
«Kui vajalikud seadusemuudatused ära teeme ja oma ettevõtjaid sellega julgustame, saame ise piltlikult öeldes noppida rohepöörde magusaimad viljad. Senise korra jätkudes reostame Eestit ja otseselt põletame prügijaamades raha,» lausus Kenk.