Kohus tühistas kolmes koolis distantsõppe esialgse õiguskaitse

Distantsõpe toimub arvutipõhiselt valdavalt Zoomi ja teiste videokonverentside rakenduste vahendusel. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna ringkonnakohus tühistas halduskohtu määratud esialgse õiguskaitse abinõu kolmes koolis.

Halduskohus oli keelanud kolmes koolis kaebajate klasside distantsõppele suunamise kuni 23. detsembrini, ilma terviseameti eelneva nõusolekuta. Halduskohus tõi välja, et terviseamet ei osalenud koolide osalisele distantsõppele suunamise otsustamise protsessis.

Ringkonnakohtu hinnangul oleks terviseameti hinnanguga arvestamine olnud mõistlik, aga sellist kohustust koolidele kehtivast õigusest ei tulene.

Asjas puudus vaidlus, et ei valitsus ega terviseamet ei ole teinud otsust asjassepuutuvate koolide osaliseks sulgemiseks või nende tegevuse piiramiseks. Ringkonnakohus aga märkis, et ei terviseamet ega valitsus ei saa otsustada kooli õppevormi ehk kooli osalise distantsõppele suunamise üle.

Ühe kaebusega seotud kooli kodukord näeb ette terviseametilt arvamuse küsimise distantsõppele suunamise otsuse tegemisel, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei tulene kodukorrast üheselt sellist kohustust. Nimelt näeb see ette, et kooli juhtkonnal on õigus suunata kool osalisele või täielikule juhendatud distantsõppele, otsuse tegemisel arvestatakse konkreetset olukorda ja vastava valdkonna spetsialistide arvamust ning otsus kooskõlastatakse vajadusel kooli pidajaga.

Kahe teise kooli kodukordades sarnast punkti aga pole. Seetõttu oli ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu, et koolide osalise distantsõppele suunamise otsustamisele oleks tulnud igal juhul kaasata terviseamet.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohus ennetavalt keelata distantsõppe rakendamist sõltumata asjaoludest. Distantsõppe rakendamine on kooli kaalutlusõigus, millesse kohus saab sekkuda piiratud ulatuses.

Kaebajate õiguste riivet ei saa ka pidada sedavõrd intensiivseks, et see kaaluks üles avaliku huvi ja puudutatud isikute huvid. Kaebajad suunati distantsõppele võrdlemisi lühikeseks ajaks ja kohtu hinnangul kaks nädalat ei ole nii pikk ajavahemik, et selle jooksul võiks eeldada oluliste õpilünkade tekkimist vm olulisi negatiivseid tagajärgi, mida järgneva kontaktõppega ei saa tasandada.

Ka märkis kohus, et praeguseks oluliselt taandunud üldisi nakatumisnäitajaid arvestades ei ole klasside kaupa distantsõppele suunamine enne õppeveerandi lõppu ilmselt enam päevakorral.

Ringkonnakohus rõhutas, et see määrus ei välista samas asjas edaspidi esialgse õiguskaitse kohaldamist, kui selleks tekib põhjendatud vajadus. Distantsõppe korduval kohaldamisel tuleb arvestada selle õppevormi kumulatiivset mõju õpilastele. Mida pikemalt seda samade õpilaste suhtes on kohaldatud, seda kaalukamad peaks olema kohaldamist õigustavad asjaolud. Neid saab halduskohus korduva esialgse õiguskaitse vajaduse korral ka hinnata.

Siinne määrus puudutas vaid esialgse õiguskaitse üle otsustamist. Asja sisuline menetlus - koolide distantsõppele suunamise käskkirjade õiguspärasuse tuvastamise osas jätkub halduskohtus.