/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/12/09/14250482t1h9723.jpg)
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) tellis koostöös Lätiga Rootsi ettevõttelt Saab kaasaegsed granaadiheitjad Carl-Gustav M4 ning esimese tarnega jõudis Eestisse üle 300 relva.
Kaitseväe uued granaadiheitjad jõudsid Eestisse
«Rootsist tarnitud relvad tõstavad hüppeliselt lähimaa tankitõrje võimekust ja asendavad juba kasutusel olevaid Carl-Gustavi vanemaid relvamudeleid M2. Uusi granaadiheitjaid hakatakse kasutama paralleelselt praegu kaitseväe varustusse kuuluvate vanemate relvadega M2 ja M3,» märkis RKIK-i relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp
«Suur heameel on ka selle üle, et tegemist on järjekordse eduka naaberriikide vahelise tiheda koostööprojektiga, mille tulemusel mitte ainult Eesti, vaid kogu Balti regiooni tankitõrje võimekus tõuseb,» lisas Lipp.
Uut tüüpi granaadiheitja võib tulistada kolme tüüpi soomust läbistavaid granaate, kolme tüüpi mitmeotstarbelist laskemoona hoonete ja transpordivahendite hävitamiseks ja elavjõu neutraliseerimiseks, kahte tüüpi laskemoona vaenlase jalaväe vastu võitlemiseks, samuti suitsu- ja valgustusgranaate.
«Carl-Gustav granaadiheitja kuulub jalaväejao relvastusse, et tagada üksuste tugev soomustehnikavastane võimekus. Antud relva kasutatakse ka jao tuletoetusvahendina, mõjutades nii efektiivselt ka maismaal liikuvat vastast. Uus relv, olles kergem ja lühem, omab endisest suuremat täpsust ja kasutamise kiirust. Esimesed üksused, kes saavad uued relvad kätte, on manööverüksused kui kaitseväe põhiline löögijõud,» lisas kaitseväe pearelvur major Risto Pärtel.
Granaadiheitja Carl-Gustav M4 eeliseks on vähendatud kaal. Seni kasutusel olnud M2 mudelite puhul ulatus kaal 14,2 kilogrammini, uued relvad on poole kergemad ja 13 sentimeetrit lühemad.
«Oleme väga rahul, et saame oma uued Carl-Gustav M4 granaadiheitjad Eesti kaitseväele üle anda. Meie jaoks on see suur tunnustus, kui endine Carl-Gustavi relvasüsteemide kasutaja otsustab samale süsteemile truuks jääda ja valib kaasaegsed sama süsteemi edasiarenduse. Eesti Kaitseväel on nüüd aastakümneteks tugev ja töökindel relv,» ütles Saabi maismaa lahingusüsteemide osakonna juht Michael Höglund.
Kaitseinvesteeringute keskus sõlmis 2019. aasta juunis koostöölepingu kaitsevarustuse ameti ja Saabiga ning möödunud aastal kaasas Eesti hankesse ka Läti partnerid uute granaadiheitjate Carl-Gustav M4 ja selle laskemoona hankimiseks.
Carl-Gustavi granaadiheitjaid kasutavad mitmed NATO liikmed, sealhulgas Ameerika Ühendriigid. Eesti kuulub 13 riigi hulka, kes on tellinud Carl-Gustavid viimase versioon.
Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on kaitseministeeriumi valitsemisala taristu ja materjalide soetamisega tegelev asutus, mis asutati 2017. aastal. RKIK-i eesmärk on võimaldada kaitseväel keskenduda oma põhitegevusele ehk sõjaliste ülesannete täitmisele ning luua iga investeeritud euro eest maksimaalselt kaitsevõimet. RKIK korraldab hankeid nii kaitseministeeriumi, kaitseväe kui ka teiste valitsemisala asutuste tarbeks ning haldab ja arendab nende kinnisvara. Riigikaitse arendamiseks soetatakse igal aastal üle 250 miljoni euro eest tooteid ja teenuseid ning arendatakse ja hoitakse töökorras taristut rohkem kui 70 miljoni euro ulatuses.