Uuring: tulekahjuhäiret võtavad tõsiselt vaid pooled inimesed

Tuletõrje õppus bussijaamas. Foto: Elmo Riig / Sakala

Enam kui pooled Eesti inimesed on viimase kolme aasta jooksul kuulnud avalikus või kontorihoones tuletõrjehäiret, mis on osutunud valehäireks. Sagedased valehäired võivad olla üheks põhjuseks, miks inimesed tuletõrjehäiret tõsiselt ei võta.

Vaid pooled inimesed (49,9%) hakkavad tulekahjuhäire korral hoonest kohe väljuma, selgub Kantar Emori äsjasest küsitlusest, mille järgi jätkab 38% inimestest senist tegevust ka pärast seda, kui avalikus hoones hakkab tööle tuletõrjealarm.

Pisut üle poolte inimestest vastas, et hakkak väljuma alles siis, kui on kindel, et tegu on päriselt ohtliku situatsiooniga, mitte valealarmi või õppusega.

«Praktika näitab, et tuleohutussüsteemide kontrollimisele ja hooldusele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Hooldamata seade võib tekitada valehäireid ja muuta inimeste ohutaju seoses häiretega,» jagas ekspertkogemust uuringu tulemusi esitlenud Eaton Eesti esindaja Ragnar Roos.

Edukaks evakuatsiooniks on vaja nii töökindlaid seadmeid kui ka hoones viibijate oskust väljuda hoonest kõige lühemat teed pidi. Evakuatsiooni harjutamiseks korraldatakse tuletõrjeõppusi, kuid uuringust selgus, et veerand Eesti inimestest ei ole kunagi oma töö- või õppekohal tuletõrjeõppusel osalenud. Vaid veerand inimestest oli evakuatsiooniõppuse läbinud viimase aasta jooksul. Vastanutest poolte tuletõrjeõppuse kogemus pärineb varasemast ajast.

«Tuletõrjeõppused on hädavajalikud selleks, et inimestele meenuks õigel hetkel, kuidas evakuatsioonimärkide järgi hoonest väljuma hakata. Mitmel pool Euroopas korraldatakse evakuatsiooniõppusi lausa iga kuu, meil on kahjuks õppuste läbiviimise harjumus palju kesisem,» ütles Roos.

Uuringust selgus, et 30% inimestest on olnud raskusi avalikust hoonest väljapääsu leidmisega. «Ohuolukorras võib väljapääsu leidmine valmistada raskusi peaaegu kõigile,» ütles Roos.

Eesti inimeste seas läbiviidud küsitlusuuringuga sooviti teada, kui tõsiselt suhtutakse tuletõrjealarmidesse ja kuidas käitutakse, kui alarm tööle hakkab. Uuringu viis läbi Kantar Emor, kes küsitles 1205 Eesti elanikku vanuses 15–74. Küsitlus toimus tänavu oktoobris.