Eestis on tõhustusdoosi saanud üle 200 000 inimese

Tõhustusdoos. Foto: Tairo Lutter

Tänahommikuse seisuga on Eestis Covid-19 vastu lisaks esmase vaktsineerimiskuuri läbimisele saanud lisa- või tõhustusdoosi 203 606 inimest. Vähemalt üks kord on vaktsineeritud 831 814 inimest, mis moodustab 71,4 protsenti Eesti elanikest vanuses 12+. Esmase vaktsineerimiskuuri on läbinud ligi 60 protsenti Eesti elanikest ning ligi 70 protsenti täiskasvanutest.

«Uuringud näitavad, et aja jooksul nõrgeneb nii vaktsineerimise kui ka Covid-19 läbipõdemise teel saadud immuunsus. Tõhustusdoosi teinud inimestel väheneb aga kordades haigestumise võimalus ja vajadus haiglaravi järele,» ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Ajal, kus pühad on ukse ees ja uus viirusetüvi on maailmas kanda kinnitamas, on tõhustusdoosi tegemine väga oluline kõigile täiskasvanud elanikele, kellel on selleks õige aeg käes, toonitas Kiik.

Arvestades kriitilist epidemioloogilist olukorda soovitab riik kolmandat ehk tõhustusdoosi kõigile täiskasvanutele, kellel on vaktsineerimiskuurist möödas vähemalt kuus kuud Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiini puhul või vähemalt viis kuud AstraZeneca ja Jansseni vaktsiini puhul.

Eriti vajalik on tõhustusdoos vanemaealistele ja hoolekandeasutuste elanikele, kellel on nõrgema tervise tõttu kõrgem oht raskelt koroonaviirusesse haigestuda ning neile, kellel on töö tõttu kõrgem risk nakatuda.

Tõhustusdoosiks kasutatakse Eestis Moderna vaktsiini Spikevax ja Pfizer/BioNTech vaktsiini Comirnaty sõltumata sellest, millise vaktsiiniga on läbitud esmane vaktsineerimiskuur. Tõhustusdoosi saab teha nii perearsti juures kui ka kõigis vaktsineerimispunktides.

Eelmisel nädalal manustati Eestis kokku 32 673 doosi vaktsiini, millest esimesi vaktsineerimisi oli 4037, lisa- või tõhustusdoose tehti kokku 24 307. Esmaste dooside hulk vähenes eelneva nädalaga võrreldes 15 protsendi võrra, tõhustusdooside hulk 5 protsenti.

Mujal maailmas juba uued nakatumisrekordid 

«Ajal, mil Eestis koroonaviiruse kolmas laine taandub, näeme, et mitmel pool Euroopas on olukord hoopis halvenev. Ka mitmetes kõrge vaktsineerimishõlmatusega riikides teeb nakatumine rekordeid. See tähendab, et suure tõenäosusega puutub juba sel talvel suurem osa inimesi koroonaviirusega kokku – valida saab vaid, kas teha seda vaktsineerituna või ilma kaitseta,» sõnas minister.

Eestis on tehtud ligi 1,7 miljonit kaitsesüsti. Rahvusvahelised andmed näitavad, et isegi eriti nakkava deltatüve puhul kaitsevad vaktsiinid väga hästi just raske haigestumise ja viiruse edasikandmise eest. Samuti on kõrge vaktsineeritusega riikides teistega võrreldes palju väiksem suremus koroonaviiruse põhjustatud Covid-19 haigusesse.

Haigekassa ja perearstid tegelevad aktiivselt inimeste vaktsineerimisele kutsumisega. Novembri lõpus otsustas valitsus eraldada reservist viis miljonit eurot, mis on mõeldud perearstide motiveerimiseks – perearstikeskused saavad lisatasu vaktsineeritusega hõlmatuse suurendamise eest. Detsembri keskpaigas on kavas alustada 5-11-aastaste laste vaktsineerimisega.

Vaktsineerimise edendamiseks jätkavad tööd haigekassa maakondlikud vaktsineerimise koordinaatorid, panustavad ka kohalikud omavalitsused ja tööandjad.

Covid-19 vaktsineerimise eesmärgid on vähendada Covid-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib Covid-19 haigus kulgeda raskemalt, vähendada koroonaviiruse levikut Eestis ning hoida Covid-19 haigestumine võimalikult madalal, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning hoida Eesti ühiskond võimalikult avatud.