/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
/nginx/o/2018/01/08/7469813t1h985c.jpg)
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivuurija Ardo Ranne ütles intervjuus Kuku raadiole, et viimasel ajal on Eestis tabatud mitmeid välisriigi kodanikke, kes osutavad siin seksuaalteenuseid.
Eestis tegeleb prostitutsiooniga 300 kuni 500 inimest (4)
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivuurija Ardo Ranne rääkis, et kui politsei saab vihje tasuliste seksuaalteenuste osutamisest, siis on esimeseks asjaks välja selgitada, kas tegu võib olla inimkaubandusega. Ta sõnas, et iga selline lugu on detailides erinev, ühiseid jooni on vähe. «Kuna piir on täna kõigile avatud, pole välistatud, et ka välismaalastest seksuaalteenuste osutajad või vahendajad liiguvad siia täiesti omal initsiatiivil, rendivad korteri ja asuvad tegutsema,» rääkis Ranne.
Ta selgitas, et tasulise seksuaalkaubanduse turul otsib politsei ennekõike inimkaubanduse ohvreid - inimesi, kelle suhtes on kuritegu toime pandud. «Eestis ei ole tasulise seksuaalteenuse osutamine kuritegu, see on pigem eetika- ja moraaliküsimus. Karistatav on kupeldamine, prostitutsioonile kaasaaitamine ja inimkaubandus,» lisas ta.
Ranne lausus, et kui vaadata tasuliste seksuaalteenuste osutamist organiseeritud kuritegevuse osana, siis siiani on tabatud peamiselt Ida-Euroopast pärit kurjategijaid. Viimaste juhtumite puhul on pildile ilmunud ka Lõuna-Ameerika ja Lõuna-Euroopa taustaga tegelased. Kas need juhtumid on seotud organiseeritud kuritegevusega, selle väljaselgitamisega politsei Ranne sõnul tegelebki.
Olukord on Ranne hinnangul 90-ndatega võrreldes siiski märkimisväärselt paranenud. «Praegu pole enam suurbordelle, on vaid üksikud korterid või massaažisalongid, mille puhul on alust arvata, et seal ei tegelda päris sellega, mida avalikkuses välja reklaamitakse.»
Ta lisas, et hinnanguliselt tegeleb prostitutsiooniga 300 kuni 500 inimest, sajandivahetusel jäi see arv 12 000 ja 14 000 vahele.