/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/02/25/13650637t1hf335.jpg)
Enam kui pooled inimesed on kokku puutunud petukõnega, milles helistaja väidab, et võtab ühendust pangast, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust.
Uuring: petuskeemidega kokku puutunud inimeste arv üha kasvab (2)
Petuskeemide ohvritest kolmandik on pettusega kaotanud ligi 50 eurot ning veerand vastajatest tunnistas, et on kaotanud ligi 300 eurot.
«PIN-koodide sisestamisel kehtib lihtne reegel. Kui olete ise kontakti algatanud, siis on PIN-koodide sisestamine põhjendatud. Näiteks helistate ise panka või logite omal soovil sisse internetipanka. Koodide sisestamine on sellisel juhul vajalik isiku tuvastamiseks,» selgitas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.
«Pangatöötajad ei palu ise inimesele helistades sisestada koode, ette lugeda täielikke kaardiandmeid vms. Samuti ei vaja pangatöötajad väidetava kahtlase tegevuse peatamiseks kliendi kontol koodide sisestamist,» märkis ta.
Raha kaotamise peamisteks põhjusteks on petukõne tegija või kirja saatja usaldusväärsus 42 protsendiga, kiirustades ohumärkide tähelepanuta jätmine 37 protsendiga ja soov teenida raha 35 protsendiga.
Petturid näevad vaeva, et luua usaldusväärsust. Näiteks kasutatakse telefonikõnes teadet, et suurte petukõnede hulga tõttu on eesti keelt kõnelevad pangatöötajad hõivatud ja seetõttu suhtleb teiega vene keelt kõnelev töötaja.
Kui inimesel tekkib kahtlus, et helistaja ei ole see, kellena ta ennast esitleb, siis tuleb kõne kohe katkestada. Petturite puhul tegemist väga osavate manipuleerijatega, kes mõjuvad veenvalt.
Võrreldes 2019. aastaga on inimesed petuskeemis raha kaotades hakanud rohkem teavitama politseid ja panka. Kui 2019. aastal teavitas petuskeemidest politseid vaid neli protsenti ja pankasid kolm protsenti, siis tänavu juba 28 protsenti petuskeemiga raha kaotanutest.
Inimesed on muutunud hooletumaks
Ligi kolmandik Eesti elanikest arvab, et neil on head teadmised digitaalsest turvalisusest. 2019. aastal arvas nii vaid neljandik vastanutest. Ligi pooled inimesed on veendunud, et nad on rakendanud piisavalt abinõusid isikliku info kaitsmiseks.
«Mitmes aspektis on inimeste teadlikkus petuskeemidest kasvanud, kuid võrreldes 2019. aastaga on märgata hooletuse kasvu. Kui varem tegi 66 protsenti inimestest internetis makseid ja oste turvalistel veebilehtedel, siis praegu teeb seda vaid 62 protsenti. Samuti on vähenenud teavitamine, kui märgatakse oma sotsiaalmeedia kontodel kahtlast tegevust,» rääkis Jääger.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu viis oktoobrist novembrini läbi Norstat. Uuringus osales 1001 inimest vanuses 18–74 eluaastat.