Saada NATO juhiks oleks Eestile unikaalne šanss. Et võimalus realiseeruks, peaks Eesti eesotsas peaminister Kaja Kallasega tegema Kaljulaidile intensiivset kampaaniat. Kallas peaks pool aastat järjest igal võimalusel rääkima, kuidas Kersti Kaljulaid on maailma parim.
Ja nüüd dilemma. Mis siis, kui Kaljulaid ikkagi ei saa NATO peasekretäriks ja otsustab hoopiski tulla sisepoliitikasse Eesti 200 eesotsas? Ei pea olema eriti teravapilguline märkamaks, miks selline võimalus võiks panna reformierakondlased kukalt kratsima. Sisuliselt tähendab see ju, et Kallas, aga ka reformierakondlasest kaitseminister Laanet on teinud kampaaniat oma poliitilisele konkurendile, tõmmanud talle tähelepanu ja tõstnud ta rambivalgusesse.