/nginx/o/2021/11/05/14186024t1h254e.jpg)
Plaanitav vaktsiinikindlustus hakkab kehtima koroonavaktsiinidele tagasiulatuvalt ning koroonavaktsiini kindlustuse kogemuse järgi otsustatakse, kuidas teiste vaktsiinide kahjusid hüvitama hakatakse, kuid praeguse kava järgi ei hüvitataks teiste vaktsiinide kahju tagasiulatuvalt, kirjutab rahvusringhääling.
Maikuus käivitatava vaktsiinikindlustuse süsteemiga plaanib riik hüvitada vähemalt neli kuud kestnud tõsised kõrvalmõjud, vahendas «Aktuaalne kaamera».
Esialgu hõlmab kindlustus koroonavaktsiinide kõrvalmõjusid, kuid aasta hiljem hakkab kehtima ka teiste vaktsiinide puhul.
«Siis on juba ka selgem, mismoodi see süsteem on toiminud ja millised reaalsed kulud ka võiksid olla, et lihtsalt paremini valmis olla selleks,» ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.
Lisaks koroonavaktsiinide kõrvaltoimetele esitavad inimesed ravimiametile peamiselt teateid lastele tehtavate vaktsiinide kohta.
«Mis võiksid näiteks eelmisest aastast olla, on kuus tuberkuloosivaktsiiniga seotud lümfadeniidi juhtu, sest need kestsid tõesti pikaajaliselt,» tõi ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla näite sellest, mis võiks samuti vaktsiinikindlustuse alla minna.
Kui koroonavaktsiinidele kehtib kindlustus tagasiulatuvalt, siis Paluste sõnul teiste vaktsiinide puhul see plaanis ei ole.
«Muudele vaktsiinidele me sellist tagasiulatuvat jõustumist ei plaani. Nende puhul siis ikkagi sellest hetkest, kui seadus nendele laieneb, sellest hetkest tekkinud kahjudest saame rääkida siis,» rääkis Paluste.
Uusküla sõnul on keeruline praegu rääkida, mida täpselt hüvitama hakatakse, kuna kriteeriumid ei ole veel paigas.
«Kindlasti kuuluksid hüvitamisele surmajuhtumid, mis meie hinnangul on seotud. Ja neid on läbi aastate üks surmajuhtum ja see on seotud tuberkuloosivaktsiiniga,» selgitas Uusküla.
Sotsiaalministeerium soovib eelnõu koos patsiendikindlustuse süsteemiga saata riigikogusse veel sel aastal.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)