Võlglaste read saavad üha uut täiendust

Kohtutäitur Katrin Vellet ei väsi imestamast, miks inimesed aegunud võlgadega ei tegele. Foto: Konstantin Sednev

Ehkki pensioni teisest sambast välja võetud raha võis tuua kitsikuses inimestele pisut leevendust ning mõnigi vabastas end sellega tarbimislaenust või järelmaksust, siis paadunud võlgnike olukord palju muutunud pole. Asi on tõesti halb: Eestis on peaaegu Tartu linna elanike jagu võlgnikke, kelle hapuks läinud rahaasjad on jõudnud kohtutäiturite lauale.

Keskmine võlasumma on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kohtutäiturite ametikogu esimehe Katrin Velleti sõnul 1000–5000 eurot, kuid silma torkab, et keskmisel võlgnikul ei ole üks võlg, vaid neid on sootuks rohkem. 90 000 võlgniku peale on kokku avatud 545 000 toimikut.

«Keskmiselt on võlgnikul 5,2 täiteasja ehk võlga,» räägib Vellet. «Välja võiks muidugi tuua ka rekordiomaniku, kellel on kokku üle 557 erineva võla. Need võlad võivad olla tekkinud näiteks ajast, mil inimene sõitis bussis iga päev piletita või sai parkimistrahvi. See võib seletada, kuidas üldse on võimalik 557 korda võlgu jääda.» Enim on tema sõnul võlgnikke 30–49-aastaste inimeste seas. Kui proovida anda keskmisele võlgnikule kindel nägu, siis võiks see olla 42-aastane lastetu mees.