«Murdsime pead, kuidas leida keskteed majanduse ja elustiku kaitse vahel,» selgitas metsanduse arengukava juhtkogu kõneisik, Eesti Maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan, miks otsustamine nii kaua aega võttis.
Drenkhan ei soostunud välja pakutavat raiemahtu veel välja ütlema, kuid viitas: «Kümne aasta perspektiivis peaks raiemaht olema keskmiselt ühtlase kasutuse piirides.»
Euroopa Komisjoni kliimapaketiga «Eesmärk 55» seoses tehtud keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooli uuringu (LULUCF analüüs) järgi säilib puiduvaru, kui raiemaht püsib aastas keskmiselt 10,1 miljoni tihumeetri juures (metsa ühtlase kasutuse stsenaarium).