Demineerijatel on olnud Ida-Virumaal väga töine aasta

Pommigrupi demineerijad saavad ühtelugu väljakutseid, mis on seotud vanade lõhkekehade avastamisega. Foto: Liis Treimann

Demineerijad on aasta jooksul saanud 1520 väljakutset, millest valdav osa on sõjaaegse lahingumoona leidmise teated. Eriti suured lahingumoona leiud on välja tulnud Ida-Viru maakonnast.

«Veel praegu leitakse Eesti territooriumilt sõjaaegset lahingumoona. Kaeve- või põllutööd, aga ka looduslikud varingud, võivad päevavalgele tuua ohtlikke esemeid,» selgitas päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Meelis Mesi.

Lahingumoona väljakutseid on sel aastal olnud 1108, mille käigus on leitud ja hävitatud 6750 lõhkekeha. See on leidude rikkuse poolest teine tulemus alates 1992. aastast. Lisaks sellele on hävitatud 137 724 padrunit ja 3945 sütikut.

Kõige enam on hävitatud lõhkekehi Ida-Viru maakonnas ehk 4983, Saare maakonnas 656, Harju maakonnas 317 ja Tartu maakonnas 295.

Kõige suurema kaalu või kaliibriga leiud on välja tulnud Pärnu maakonnast Kihnu vallast, kus meresaarte linnustiku riikliku seire käigus leiti kaks Vene päritoluga 250-kilost lennukipommi ja Saare maakonnast Saaremaa vallast, kus veest leiti Saksa päritoluga 250-kilone lennukipomm. Veealuseid demineerimistöid on tehtud ka Karujärves, Tehumardi rannas ja Pärnu jões.

Suur lõhkeaineleid Ida-Viru metsast

Suure lahingumoona kogusega väljakutseid on tänavu olnud kümme. Suured leiud on välja tulnud Ida-Viru maakonnast, Tartu maakonnast ja Saare maakonnast. «Koguseliselt kõige suurem leid tuli välja Ida-Virumaa metsast. Sündmuskoha kontrollimisel leidsid demineerijad 294 miinipildujamiini, 118 käsigranaati, 116 sütikut, 3 mürsku ja 2 miini,» ütles Mesi.

Lõhkematerjali plahvatustele on reageeritud kolmel korral, millest kahel korral on saanud inimene vigastada. Esimene juhtum leidis aset Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kus vigastada sai mes. Teine juhtum oli Tallinnas, kus vigastada sai naine.

«Kui eelneval kolmel aastal on lõhkematerjali plahvatusega kaasnenud üks hukkunu aasta kohta, siis sellel aastal oleme ennetustöö ja partnerasutuste hea töö tulemusena suutnud hoida selle numbri nulli peal,» kinnitas Mesi.

Pommiga ähvardajad kõik tabatakse

Pommiähvardusi on sel aastal olnud 21, millest 14 korral on reageeritud Harju maakonda, kolmel korral Tartu maakonda, kahel korral Ida-Viru maakonda, korra Lääne-Viru maakonda ja korra Jõgeva maakonda.

«Pommiähvarduse tegemine on kriminaalkorras karistatav. Sageli algselt naljana tehtud ähvardus on süütegu ning reeglina kõik ähvardajad tabatakse,» ütles demineerimiskeskuse juhataja.

CBRN ehk keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumakaitse väljakutsetele on reageeritud 20 korral, millest ühel korral oli tegemist Covid-19 saasteärastuse läbiviimisega.

Improviseeritud lõhkeseadeldise väljakutsele reageeriti ühel korral, pommikahtlusi oli 74. Pommitehnilise kontrolle ehk ennetavaid VIP-kontrolle võimaliku plahvatusohu tuvastamiseks või läbiotsimisi koostöös partnerasutustega, milles osalesid demineerijad, oli 40. Võrreldes eelnevate aastatega on see arv pandeemiapiirangute tõttu vähenenud.

Demineerimiskeskus tuletab meelde, et lõhkekeha leidmisel ei tohi seda puutuda ega kuhugi viia.

Leiust tuleb teatada hädaabinumbril 112. Kasulik on leiu asukoht märgistada ning jätta see meelde.

Peale teavitust hädaabinumbrile 112 ei pea jääma demineerijaid ootama. Helistamise käigus küsitakse teie kontaktandmed ning vajadusel täpsustatakse leiu asukoht hiljem üle.