/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
/nginx/o/2021/11/30/14233099t1h2087.jpg)
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) tuletab seoses Kalamaja hiljutiste sündmustega meelde, et kortermajas asuvate äride tegevus ei tohi häirida majaelanikke. Olgu selleks näiteks hilised kogunemised või lõkke tegemine.
Korteriühistute liit: hiljutine MEM Cafe trall oli lubamatu (15)
«Linnas on tihti nii, et kortermaja mõnel korrusel asuvad äriruumid, kuid sealne majandustegevus ei tohiks ületada korteriomanikele omandi tavakasutusest tekkivat mõju,» nentis liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Ehk siis, kui tekivad müraprobleemid, konfliktid jäätmekäitlusega või häirivad äriruumide kasutajad oma käitumisega olulisel määrajal majaelanike elu, on rahumeelne kooseksisteerimine küsitav.
/nginx/o/2021/03/02/13658669t1h84a5.jpg)
«Kindlasti on lubamatu selline olukord, nagu hiljutine trall ühe Kalamaja kohviku ümbruses, kus äriruumide kasutajast tingitud tegevus häiris olulisel määral korteriühistu elu. On päevselge, et sellises olukorras ei saa elanikud oma kodus rahulikult ja turvaliselt olla, kui maja ümber toimuvad hilisõhtused kogunemised ja tehakse lausa ebaseaduslikult lõket,» räägib Mardi.
Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt tuleb kaasomandis olevat elamut ja kinnistut kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning taluda mõjusid, mis jäävad tavakasutuse piiresse.
«Kõigil, nii korteriomanikel kui ka äriruumide omanikel ja rentnikel tuleb käituda nii, et see naabreid ei riivaks,» nendib EKÜLi õigusosakonna juhataja.
Kui äriruumides või selle ümber toimuv häirib teisi korteriomanikke määral, mis ületab tavakasutuse mõju ja on tehtud juba mitu vastavat märkust, tuleb selline tegevus lõpetada. «Sellest tuleks rääkida korteriühistu koosolekul, naabritega ja äriruumide omanikega suhelda, koos kompromisse otsida,» soovitab Mardi.
Samuti tuleks tema sõnul uued elu- ja ärihooned planeerida ehituslikult nii, et äritegevusega kaasnev olmemüra naabreid võimalikult vähe puudutaks.
«Aga ma ei väsi kordamast, et ühiselu sujumisel on igal üksikisikul väga suur vastutus. Ka ilma politseipatrulli ja pideva kontrollita. Kui saame aru, et meie soovid, tahtmised ja vajadused on täpselt sama olulised kui kaasinimeste omad, saame muretult oma kodus õnnelikku elu elada,» toonitas ta.
Eesti korteriühistute liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres ning esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Liitu kuulub üle 1400 Eesti korteriühistu.