:format(webp)/nginx/o/2021/12/02/14237151t1hd13a.jpg)
Eile toimus Ämari lennubaasis pidulik õhuturbe missiooni vahetustseremoonia, kus Eestist Balti riikide õhuruumi valvanud Itaalia õhuväelased andsid valvekorra üle Belgia õhuväelastele, kes hakkavad õhuturvet tagama hävitajatega F-16.
Belgia õhuväelased asusid Ämarist valvama Balti riikide õhuruumi
«Teie missioon on nii Eesti õhuruumi kontrollimisel ja kaitsmisel kui ka NATO õhuruumi terviklikkuse hoidmisel äärmiselt oluline,» ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm. «Me elame keerulisel ajal, kus meist mitte kaugel toimub pidev NATO piiride testimine. Selge on, et tegemist on hübriidrünnakuga, kus meie liitlaste ja nende naabrite vastu kasutatakse relvana inimesi.»
Salm lisas, et seda kriisi ei saa lahendada relvade, laevastike ega sõjalennukitega, ent liitlased ei alistu väljapressimisele. Kaitseministeeriumi kantsler kinnitas, et õhuturbemissioon toetab NATO heidutuspoliitikat, mis aitab vältida militaarkonflikti.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem tänas Itaalia õhuväelasi Eesti ja Balti riikide õhuruumi turvamise eest ning tervitas Belgia õhujõude, kel seisab ees neljakuuline teenistus Ämari lennubaasis.
«Ma olen väga uhke ja liigutatud, et saan täna olla siin Ämaris. Ma mäletan hästi, kui olin 2004. aastal NATO esimese Balti õhuturbemissiooni üksuse ülem Šiauliai lennubaasis Leedus,» ütles kindralmajor Harold van Pee, NATO ühendatud õhuoperatsioonide keskuse ülem. «On muljetavaldav näha, kuidas õhuturve on kolmes Balti riigis arenenud ja ma kiidan NATO võimete pidevat laienemist.»
Ämaris baseeruma hakkav lennusalk kuulub Belgia õhuväe 10. taktikalise lennuüksuse koosseisu, mille kodubaas asub Kleine Brogel’is Flandrias. Ämarisse saabunud hävitajad on lennubaasis valves ööpäevaringselt, sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende. Belgia on varem Ämaris õhuturbemissioonil osalenud kahel korral - 2016. ja 2017. aastal.
USA päritoluga mitmefunktsiooniline hävitaja F-16 Fighting Falcon on ühe mootoriga kerge lahingulennuk. Lennuki mitmefunktsioonilisus tähendab seda, et teda saab kasutada hävitajana õhuruumi kaitseks, ründelennukina maapealsete ja merel olevate objektide hävitamiseks, aga ka mitmesuguste luureülesannete täitmiseks.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.
NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus 30. novembril võttis Taanilt ja Portugalilt valvekorra üle Poola õhuvägi hävitajatega F-16.