Härma omikrontüvest: epidemioloogiline info on kaldu noorte suunas

Sharm el Sheikhist saabunud reisijad Tallinna lennujaamas Covidi- testi järjekorras. Foto: Konstantin Sednev

Eilseks ei olnud Eestis tuvastatud ühtegi omikrontüve kandjat, küll aga leiti eelmisel nädalal kaks viirusetüvega delta+ nakatunut ning teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul on vaid aja küsimus, millal ka omikron meieni jõuab. Samas püsib lootus, et uus tüvi ei levi Euroopas samamoodi nagu Lõuna-Aafrika Vabariigis (LAV).

«Eestis on püsiv ulatuslik riigisisene deltatüve levik. Viimasel nädalal sekveneeriti 270 proovi, deltatüve osakaal neis on 100 protsenti,» ütles terviseamet oma ülevaates.

Tuvastati kaks deltatüve uut alavarianti AY.4.2. «Seni ei ole selget infot selle tüve omaduste kohta, kuid arvatakse, et sel võib olla mõnevõrra suurem levikupotentsiaal,» selgitas amet.

Teadusnõukoja juht Irja Lutsar selgitas, et viidatud tüve nimi on delta+ ning Eestis on seda leitud juba augusti algusest, tõsi küll, harva.

«Arvatakse, et see levib 15–18 protsenti varasematest kiiremini. Eesti sekveneerijad ütlevad, et inglastel delta+ osakaal tõuseb, neil on umbes 15 protsenti nakatunutest selle viirustüvega,» lisas Lutsar. «Aga võrreldes viiruse delta- ja Briti tüvega – kui kiiresti need jõudsid levida –, liigub delta+ suhteliselt aeglaselt.»