Kuidas lapsi nende muredes toetada ja millised võivad olla süvenevate probleemide ohumärgid? Selle üle arutlesid vestlussaates Lastehaigla juures asuva laste vaimse tervise keskuse juht, psühhiaater Anne Kleinberg ja Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu.
Koroonatestide tegemine koolides on saanud juba rutiiniks, tõdeb Maikalu, aga olukord on kõikide jaoks ettearvamatu – millal peab mõne lapse saatma koju isolatsiooni, millal minema mõne klassiga distantsõppele ning õpetajad peavad oma tunde ja plaane käigu pealt ümber tegema. Juba täiskasvanute jaoks on selline infomüra vaimselt kurnav, kuid selle sama infomüra sees peavad elama ja oma õppetööd tegema ka lapsed, kellel on vähem kogemusi ja oskust, mille toel vaimne tasakaal säilitada, nendib Maikalu.
Pandeemia on teravamaks muutnud juba eelnevalt eksisteerinud probleemid.
Kleinberg samas tõdeb, et pandeemia on teravamaks muutnud juba eelnevalt eksisteerinud probleemid. „Kriisid ei ole ainult negatiivsed ja kriisiperioodil on võimalik leida sisemine jõud ja suunata fookus sellele, mis on tegelikult enda jaoks tähtis. Näiteks aastaid rööprähklemise rütmis elanud peredel on võimalus asju ümber organiseerida ning õppida tegema vahet olulisel ja ebaolulisel,« selgitab Kleinberg. Maikalu nõustub, et üksildustunnet on esinenud nii laste kui täiskasvanute seas ohtralt juba ammu, kriis on seda lihtsalt võimendanud.
Kleinberg rõhutab, et pandeemia sunnib otsa vaatama sellele, millest ei ole tükk aega räägitud, sest juba viimased viis aastat on arstid olnud tunnistajateks enesevigastamise kasvule ja depressiivsuse süvenemisele noorte seas. „Kaasaegses maailmas on ainuüksi valikute tegemine muutunud nõnda suureks väljakutseks, et on mustmiljon võimalust enda olemus selle käigus ära kaotada. Samuti on järjest vähem tavaks olla lihtsalt inimeste ja perega koos, ilma ekraaniajata,» selgitab Kleinberg.