Depressioon aitas üle saada kangekaelsusest

Danny Eel pseudonüümi all esinev muusik Daniil jagab kogemusi depressioonist ülesaamisest ning psühholoog ja perepsühhoterapeut Irina Šišova annab nõu, kuidas depressiiivse seisundiga toime tulla.

«Depressioon on raske vaimne haigus,» andis arst hinnangu. «Depressioon võib kaasneda teiste, nii psüühilise kui somaatilise iseloomuga haigustega. Depressioon ei ole pärilik, kuid sellel on geneetiline eelsoodumus. Oma osa mängib ökoloogia kui tervik, see tähendab meid ümbritsevad inimesed, meie tegevusala. On olemas kontseptsioon – viimase tilga tegur: kui geneetiline eelsoodumus ja keskkond ühinevad halvimal hetkel, jääme haigeks.»

Naised ja mehed haigestuvad erinevalt

Daniil kasvas üles üsna mureliku lapsena, peres oli selline olukord. Täiskasvanuna tundis ta jätkuvalt ärevust. «Tundsin ainult raskemeelsust, ma ei suutnud tunda positiivseid ega negatiivseid emotsioone. Suutsin ainult muretseda, muus osas... ei olnud midagi,» räägib Daniil. Tal diagnoositi ärevushäire.

Psühhoterapeudi sõnul reageerivad mehed ja naised depressioonile erinevalt. Levib müüt, et naised haigestuvad sagedamini, kuid statistika põhjal on depressiooni all kannatavaid mehi ja naisi võrdselt.

«Naised lihtsalt pöörduvad sagedamini spetsialisti poole, mehed lükkavad arsti juurde minekut edasi,» jätkab Šišova. «Naistele endile ei meeldi nende seisund, kuid reeglina hoolitsevad naised peale tööd ka kodu, laste ja isikliku väljanägemise eest. Seetõttu võib naiste puhul depressiooni kindlaks määrata nende välimuse ja koduse olukorra järgi, meeste puhul on selleks ärrituvus ja viha. Mehed kipuvad oma seisundiga võitlema alkoholi ja muude kahjulike ainetega.»

Ühes aspektis ei nõustu Daniil arstiga: «Minus ei olnud viha ega agressiivsust ja mind ümbritsevatel inimestel ei olnud aimugi, et mul on probleeme, kuni hakkasin neist avalikult rääkima. Kui aus olla, siis oli kurb tunnistada, et minuga on midagi valesti. Muide, minu peres on hüpohondria ja kroonilise depressiooniga inimene, nii et ma ei olnud üllatunud.»

Ole enda vastu aus

Daniil ei pöördunud kohe abi saamiseks spetsialistide poole, vaid, nagu ta ise ütles, langes klišee ohvriks: tema ise, ainult tema ise, saab ohjad haarata ja sellega toime tulla. Seetõttu kaotas ta mitu aastat ja haigus arenes. See aitas, nagu ta ütleb, kangekaelsusest vabaneda. «Lõpuks hakkasin võtma ravimeid ja psühhoteraapiaseansse. See tõi läbimurde, tekkis turvatsoon ja ma hakkasin iseendaga tööd tegema.»

Psühholoog arvab, et depressiooniga tuleb õppida elama: «See tähendab, et depressiooniga tuleb igapäevaelus toime tulla, aga eks igaüks teeb seda omal moel... See kehtib ka lapsepõlvekogemuste kohta, sest me ei saa seda muuta, kõik ei ole valmis pidevalt mälestuste juurde tagasi pöörduma.»

Keegi ootab osalemist või tahab rääkida. Keegi mõnuleb oma seisundis, supleb oma depressioonis, sellised inimesed keelduvad tavaliselt välisest abist. «Ma ei ole lugupeetud arstiga nõus,» ütleb Daniil. «Kui inimene räägib, et tal on depressioon, ta elab sellega, siis võib ta oma seisundi külge klammerduda ja sellisel juhul on teda raskem aidata. Mina sain aru, et mingil juhul ei tohi püüda vastata teiste inimeste ootustele. On vaja õppida mõistma oma tõelisi, mitte ühiskonna või lähedaste pealesurutud soove, osata kuulata ennast ja olla enda vastu aus.»

«Et depressiooni mitte langeda, tuleb järgida tervislikke eluviise, olla enda suhtes tähelepanelik ja stressi õigeaegselt maandada. Kuid see on individuaalne. Vaimse töö tegemisel lisage füüsiline aktiivsus. Kaugtöö internetis võib põhjustada unehäireid ja sellega tuleks arvestada. Toituge hästi ja õigesti ning nagu vanadel headel aegadel, koostage enese jaoks päevakava ja järgige seda!» soovitab doktor Šišova.

Artikli valmimist toetas Janssen Eesti (UAB Johnson&Johnson Eesti filiaal) EM-83270.