PODCAST ⟩ Kristo lugu: depressioon tuli eikuskilt – selle vastu aitasid mõtestatud rutiin ja teadlik ravi

Kristo Epner on noor isa ja tarkvaraettevõtte kaasasutaja, keda hakkasid järjest sagedamini kimbutama negatiivsete mõtete ahelad, üksildus ning enesesse kapseldumine. Lisaks oli Kristo pidevalt kurnatud ning tal oli raskusi keskendumisega isegi vaatamata ohtrale unevajadusele. Seda kõike ei osanud ta esiti depressiooniga kuidagi seostada, kuid muutustele juhtis tähelepanu hoopis Kristo elukaaslane, mispeale hakkas mees oma enesetundele süstemaatiliselt tähelepanu pöörama. Sõber, kes oli arsti soovitatud ravikuurist abi saanud, soovitaski Kristol esmajärjekorras võtta ühendust perearstiga.

Üksindustunnet või mis iganes valu on kerge hakata esmalt peitma alkoholiga, tõdeb Kristo. «See pakub ehk hetkeks leevendust, aga tegelikult ainult soodustab enesehävitusliku tsükli taastootmist,» lisab ta. Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaater Margus Lõokene selgitab, et alkohol on sisuliselt lühitoimeline rahusti, mis võtab hetkeks ängi maha, aga nii depressiivne kui tavaseisundis aju reageerib joobejärgselt üheselt – läheb rohkem «leekidesse». Psühhiaater rõhutab, et alkohol pärsib aju võimet probleeme lahendada. «Tegelikult on aju väga tark ja leiab probleemidele adekvaatseid lahendusi, kui suund kätte näidata. Lisaks argielu- ja uneprobleemide süvenemisele tekitab alkohol ka sõltuvust ja kaasneda võivad veel mitmed tervisehädad,» hoiatab Lõokene.

Epner ei ole tagantjärele suutnud tuvastada ühtegi konkreetset põhjust, mis oleks võinud soodustada depressiooni arenemist. Pigem olid põhjuseks endale seatud kõrged ootused. «Mind rusus ebaõnnestumise tunne, kui alati polnud võimalik saavutada kõike endale seatut, pisut võis soodustada ka muu terviseprobleem, millega tegelemist olin pidevalt edasi lükanud,» selgitab Kristo.

Lisaks ravikuuri alustamisele soovitas arst Kristol kaaluda tervislikumat elustiili – rohkem jalutada, vähendada alkoholi tarbimist ning korralikult magada ja süüa. «Tol hetkel avastasin, et jalutamine aitas kõige rohkem. Kui niisama kodus istud ja lamad, siis see süvendab probleemi. Kui mul tekkiski negatiivsem tunne, siis teadsin, et nüüd riidesse ja õue pikemale jalutuskäigule,» soovitab Kristo. Praegu ei ole ta juba aasta alkoholi tarbinud.

Järjest enam mõistis Kristo, kui oluliselt parandab elu ja enesetunnet rutiinne unegraafik. «Lähed näiteks kell kümme magama ja ärkad kell seitse või mis iganes ajavahemik see on, mil keha teab, et ta peab magama. Oluline on korrapära,» rõhutab Kristo.

Samas rõhutab Kristo, et ravimite puhul tuleb samuti olla äärmiselt korrektne. «Näiteks antidepressantide puhul on ülioluline jälgida täpselt ravikuuri ning mitte seda katkestada isegi siis, kui enesetunne ajutiselt paraneb,» ütleb Kristo. Doktor Lõokene selgitab, et raviga tekitatakse organismis stabiilsus. «Kui ravi ootamatult katkestada, pole veel arenenud piisavat vundamenti tervist toetavate muutuste ja uute harjumuste näol. Seega ei jää paranenud enesetunne kestma ning algselt haiguseni viinud mehhanismid saavad taas võitu,» hoiatab doktor Lõokene.

Füüsilise aktiivsuse, eelkõige jalutamise juurutamine argiellu on psühhiaatri sõnul väga tõhus, kuna nii aktiveeritakse teised ajupiirkonnad. Depressiooni puhul on ühtedes ajupiirkondades aktiivsus liiga madal, teistes liiga kõrge. Kui anda tööd muudele ajupiirkondadele füüsilise aktiivsuse või mõne teise mitmetahulise tegevuse, näiteks klaverimänguga, mõjub see aju jaoks tasakaalustavalt.

Paika pandud unegraafik toetab aga organismi toimimist, kuna keha talitlus on olulisel määral seotud ööpäevaste rütmide vaheldumisega. Kehale tuleb tagada rutiinselt piisav aeg puhkamiseks, kuna siis koondatakse ressurss probleemide maandamiseks. Seetõttu on esmatähtis anda organismile tervisliku söögilaua kaudu toitaineid, mis vahendavad kehas oluliste protsesside toimimist ja on olulisteks elementideks, millest moodustub tugevam tervik.

Põhja-Eesti regionaalhaigla vaimse tervise õde Liis Kristiin Vaher kinnitab samuti, et depressiooni murdmiseks tuleb üle vaadata elustiil tervikuna ning kõik selle elemendid, alustades kõige elementaarsematest aspektidest. «Näiteks on paljudel juhtudel kasuks une- või toitumispäeviku pidamine. Rutiin aitab olukorda kaardistada ja märgata, kus oleks vaja teha muutusi,» selgitab Vaher.

Kristo tõdeb, et pärast ravikuuri ja elumuutusi on ta saanud tagasi elurõõmu ning mõistab läheneda probleemide lahendamisele tunduvalt loomingulisemalt. Kui negatiivsed mõtted ja väsimus hakkavad ligi tikkuma, mõistab ta kohe, et midagi on paigast ning hakkab ennetavalt muutma rutiini ja käitumist, et saavutada taas tasakaal. «Kogemusest kasvas teadlikkus ning selle teadlikkuse baasil on mul täna teadmine, jõud ja motivatsioon oma probleemidega juba eos tegeleda,» ütleb Kristo.

Artikli valmimist toetas Janssen Eesti (UAB Johnson&Johnson Eesti filiaal) EM-83205.