Ülevaade ⟩ Viiendik valimisliidus volikokku pääsenutest pesi endalt erakonna sildi

Kohalikud valimised olid 17. oktoobril. Pildil on sotside valimispidu Tallinnas Pööblis. Kuigi sotsid pääsesid võimule vaid viies omavalitsuses, arvutab esimees Indrek Saar (keskel) nüüd, et valimisliitude kaudu on sotsid võimul tervelt 22 kohas. Parteipoliitikat on aga valimisliitude kaudu raske ajada. Saarest vasakul Marina Kaljurand ja paremal Sven Mikser. Foto: Eero Vabamägi

Kohalikel valimistel said kõige rohkem hääli ja pääsesid sagedamini võimu juurde valimisliidud, kelle seast viiendik on parteipoliitikud, kes valija poolehoiu võitmiseks erakonna nimekirjas kandideerimist vältisid. Väiksemates kohtades, kus kogukonnatunne tugevam, parteidest palju ei teata ega peeta, põhjendab politoloog Alar Kilp.

«Näiteks Tartu linnas on kogukonnatunnetus abstraktne – tänaval vastu tulevatest inimestest on enamik võõrad. Aga kohe, kui lähed Tartu valda, on inimestel kogukonnatunne ja riigi tasandi erakonnapoliitika jääb neile kaugeks. Nii et seal on otstarbekam kandideerida valimisliidus,» selgitas Kilp. «Kui samad inimesed oleks läinud valimistele erakonna nimekirjas, siis poleks nad kindlasti sama edukad olnud.»

Kõige rohkem on valimisliitude nimekirjades valituks osutunud Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmeid, vastavalt 42 ja 41. Sotsid olid ainsad, kes valimiste eel otse välja ütlesid, et nende liikmed kandideerivad valimisliitudes.

«Mõnes kohas ei öeldud seda kõva häälega, aga paljudes kohtades küll,» lausus valimisliidus Tulevikuvald Türi valimised võitnud ja samal ajal sotside esimeheks pürgiv Lauri Läänemets. Tema sõnul riigi tasandi parteipoliitikat kohalikul tasandil