Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus

Karskusliit manitseb poliitikuid rohkem süvenema

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Berit-Helena Lamp
Copy
Tihtipeale on oma roll ka alkoholil.
Tihtipeale on oma roll ka alkoholil. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Eesti Karskusliitu paneb muretsema tihti esinev nähtus, et Eesti poliitikud rajanevad oma otsuste tegemisel puhtsubjektiivsetele arvamustele ning eiravad teaduslikke uurimusi ja ekspertide seisukohti.

Justiitsminister Kristen Michal arvas täna riigikogu ees kõneledes, et alkoholireklaami keelustamise idee on populism ja et sellel ei olevat seost noorte alkoholiprobleemile lahenduse leidmisega.

«Ma saan loomulikult ka aru, et kui poliitikult küsitakse suvalisel hetkel mingi temaatiline küsimus, siis sageli kahetsetakse seda koha peal formuleeritud arvamust ehk hiljem ka ise,» arvas Karskusliidu esimees Lauri Beekmann, lisades, et ega me ei saagi poliitikutelt kõigis valdkondades professionaalset taustatundmist eeldada.

«Kuid õigustatuks pean siiski ootust, et meie erakonnad ja ka alkoholipoliitika üle otsustavad poliitikud võtavad selle aja, et rajada oma seisukohad kindlamale alusele, kui lihtsalt isiklikule arvamisele,» ütles Beekmann.

Uuringud on korduvalt kinnitanud, et mida rohkem noored alkoholireklaame näevad, seda suurem on tõenäosus, et nad alkoholi ka ise tarvitama hakkavad. 2009. aastal esitas Euroopa Komisjon Euroopa alkoholi ja tervise foorumi juures kokku kutsutud teadlaste töörühmale küsimuse, kas alkoholi reklaamimine mõjutab noorte suhtumist alkoholi.

Töörühm, mille kooseisu kuuluvad tasakaalustatult ka foorumil osalevate alkoholitootjate poolt soovitatud teadlased, jõudis üksmeelsele seisukohale, et alkoholi reklaamimine suurendab võimalust, et noored hakkavad alkoholi tarvitama ja juba tarvitavad noored suurendavad reklaami nägemise mõjul oma tarvitamist. Tegemist on erinevatest riikidest pärinevate teadlastega, kes töötasid läbi olemasolevad uuringud ja materjalid.

«Ma olen üsna kindel, et justiitsminister nõustub, et alkoholireklaam otseselt noortele suunatud olla ei tohiks ja kui ma selles seisukohas ei eksi, siis nõustuks ta ju teisisõnu arusaamisega, et reklaam mõjutab ikka küll,» sõnas Beekmann.

«Nõustun omakorda justiitsministriga, et oluline on kindlasti ka noorte elulaadi kujundamine ja rõhu panemine nende vabaaja veetmisele, kuid alkoholireklaam ongi lahutamatu osa sellest elulaadi kujundamisest. See, mida noored reklaamidest üsna ühemõtteliselt näevad on sõnum, et elu on koos alkoholiga palju lahedam,» ütles Beekmann.

Beekmanni paneb muretsema minister Michali tehtud avaldus ka valitsuse poolt sotsiaalministeeriumi ülesandeks tehtud alkoholipoliitika rohelise raamatu protsessi valguses.

«Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel käivad juba koos erinevad töörühmad, millest üks tegeleb ka alkoholireklaami küsimusega. Kuid mulle jääb nüüd veidi arusaamatuks, mis kaal sellel
tegevusel ja lõplikul rohelisel raamatul saab üldse olema, kui üks juhtivaid ministreid väljendab protsessi alguses, et üks valdkond, mis on lauale pandud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni globaalse alkoholistrateegia teemadest lähtudes, kuulub populismi kategooriasse?» ütles Beekmann.

«Tahtmatult tekib küsimus, mis sihiga valitsus selle tegevuse on käivitanud? Kas mingit tõsisemat sihti üldse on? Või koostame taaskord ühte dokumenti, mis leiab lõpuks oma koha kuskilt sahtlist?»

«Tahaksin siiski rõhutada, et eesmärgiks ei ole öelda «Näe, minister räägib rumalust». Seda valdkonda on võimalik edasi viia ainult läbi koostöö ja mitte vastandudes. Nii soovingi ministrile jõudu ja ehk ka kuskilt veidi lisaaega, et ka sellesse teemasse süveneda. Oleme omalt poolt kindlasti heal ja avatud meelel valmis koostööks,» lisas Beekmann.

Tagasi üles