Kuraditosina vandenõuteoreetiku valeväited loputavad eestlaste aju

SAPTK meeleavaldus Vabaduse väljakul. Meeleavaldus korraldati, et nõuda Covid-19 vastases võitluses austuse taastamist vaba ühiskonna aluseks olevate põhimõtete vastu. Foto: FOTO: Sander Ilvest

Valeinformatsioon koroonaviiruse kohta on kolmes Balti riigis üldjoontes sarnane, erinedes põhiliselt vaid «rumalate» kohalike teadlaste nimede poolest. Ühine on ka algallikas – 13 välismaist vandenõuteoreetikut, kes teenivad teemakohaste toodete, koolituste ja raamatute müügi pealt ning kellelt pärineb vähemalt kolmveerand sotsiaalmeedias levivast valeinfost.

Covid-19 esimese laine ajal hõlmasid vandenõuteooriad enamasti viit teemat: viiruse päritolu, selle ohjeldamine, 5G-ga seotud manipulatsioonid, vaktsiinide ohtlikkus ning valepandeemia ehk koroonaviiruse olemasolu kahtluse alla seadmine. Samad teemad jäid valdavaks ka teise laine puhul, ent rõhuasetus muutus.

Semiootika kaasprofessor ja vandenõuteooriate uurija Andreas Ventsel, kellel valmis koos Tartu Ülikooli semiootikateaduri Mari-Liis Madissoniga hiljuti Eestit, Lätit ja Leedut hõlmav asjakohane uuring, ütleb, et koos esimeste vaktsiinide väljatöötamisega hakkasid levima ka neid puudutavad vandenõuteooriad, jättes tagaplaanile 5G-ga seonduva. «Kokkuvõtlikult võib öelda, et Balti riikides kõige rohkem populaarsust omanud koroonavandenõud kujutasid endast välismaist päritolu – ka kurikuulsa kaheteistkümne vandenõuteoreetiku – videoid või artikleid, mis olid tõlgitud kohalikku keelde,» mainib Ventse