Päevatoimetaja:
Marek Kuul

VÄLISMÄÄRAJA Ott Lumi: Biden on pigem globalist kui riikliku poliitika eestkõneleja (2)

WASHINGTON, DC - NOVEMBER 21: U.S. President Joe Biden walks to the West Wing from Marine One on the South Lawn off the White House on November 21, 2021 in Washington, DC. The President spent the weekend at his home in Wilmington, DE. Samuel Corum/Getty Images/AFP == FOR NEWSPAPERS, INTERNET, TELCOS & TELEVISION USE ONLY == Foto: Samuel Corum/AFP
Copy

Neeme Raud ja politoloog Ott Lumi arutlesid Kuku raadio saates «Välismääraja», millised teemad iseloomustavad USA poliitikat ning kuidas peaks kirjeldama president Joe Bideni maailmavaadet. 

Esimesena võttis Raud vaatluse alla mõisted, mida USA poliitikat kirjeldades kasutatakse. Lumi selgitas, et näiteks liberaali mõistet käsitletakse USAs isikuvabaduste dimensioonist. Raud lisas, et liberaal tähendab vasakpoolset ja isegi vasakäärmuslikku tiiba kalduvat inimest.

Teine demokraatliku partei vasaku tiiva poliitilisi vaateid kirjeldav mõiste on inglise keeles woke. Lumi tõi välja, et selle kohta on Eestis kasutatud ka tõlget virgumine. Raud märkis, et see on seotud mustanahaliste õiguste ja rassismivastase võitlusega.

Lumi täiendas, et termin on muutunud praegu eriti akuutseks, sest USA valgenahaliste kogukonnas on hakatud aina rohkem rääkima ultraliberaalsest käsitlusest, mille järgi valged on mustanahaliste ees süüdi ning peaksid nende ees kogu aeg vabandama.

Lumi tõi esile, et paljude demokraatliku partei juhtpoliitikute hinnangul pole selline käsitlus erakonnale kasuks. Raud meenutas, et kahe nädala eest arutles ta «Välismääraja» saates Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse juhi Indrek Kannikuga, kuidas ja miks demokraadid on viimasel ajal populaarsust kaotanud.

Raud argumenteeris, et riigi selgrooks oleval valgetel keskklassi inimestel on liberaalsest virgumisest kõrini ning nad on pilgu pööranud vabariikliku partei poole. See tähendaks, et järgmisel aastal võiks vabariiklased saada enda kätte kongressi ning 2024. aastal presidenditooli.

Lumi leidis, et USA demokraadist president Joe Biden äpardus Afganistanist väljatulekul ning tema majanduspoliitika on saanud kriitikat, aga selle edu või läbikukkumist on veel vara hinnata. Raud täiendas, et mõned kriitilised hääled heidavad ette, et nad valisid Bideni küll muudatusi tegema, aga nad ei valinud teda nii suureks infrastruktuuri uuendajaks nagu Franklin Delano Roosevelt.

Lumi tõmbas paralleeli Euroopaga, kus poliitikud üritavad läbi viia rohepööret ning muuta majanduskeskkonda revolutsiooniliste meetmega. Üldiselt on aga tema hinnangul tegu kogu poliitilise maastiku bipolariseerumisega.

USAs on kaheparteisüsteem ja poliitika presidentaliseerumine, mistõttu bipolariseeritus väljendub võtmeinimeste radikaalsetes sõnavõttudes. Lumi võrdles, et Euroopas on valdavalt mitmeparteisüsteem, nii et siin avaldub polariseerumine populistlike parteide tõusus.

Bideni puhul paistab silma, et tema suunitlus on pigem globalistlikule kui riiklikule poliitikale ning oma sõnumeid adresseerib ta inimestele üle maailma. Oma kliimapoliitika ja sõnumite kaudu proovib Biden olla globalist, aga ennekõike Covidi- ja energiakriisi tõttu on suurem kaal riikidel. «See ongi globaalse ja riikliku poliitika suur konflikt, mille najal või valguses peaks vaatama Bideni tegevusi,» märkis Lumi.

Raud võttis kokku, et globaalne poliitika näeb, et kõiki puudutavaid probleeme nagu koroonapandeemia ja kliima soojenemine peaks lahendama ühiselt, riiklik poliitika leiab, et iga riik peaks ise tegelema oma probleemidega ning ühisasjade puhul on ikkagi riigid suurimad tegijad.

Tagasi üles